Nummõr' 265
Süküskuu 4. päiv 2012
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Mahhe-huvi nõsõs
  • Uudissõ
     
  • Aiandusõ hää tundja omma otsitu as’atundja
  •  
  • Kirändüslige jalajälgi pääl
  •  
  • Karula vana asja näütüsele!
  • Elo
     
  • Külvimassin Saksamaalt
  • Märgotus
     
  • Võrokeisile uma lipp!
  •  
  • Võrokõisi lipu konkurss
  • Juhtkiri
    Kirä
    Piimäpukk
    Pulga Jaani jutt
    Vana pilt kõnõlas
    Perämäne külg
     
     
    Ku piimäpuki olliva mi maal…
     
    Oll’ üts ilusa ilmaga hummuk hulga aastit tagasi. Ma ei mäletä, midä ma kotun kohmõrdi, ku äkki kuuldsõ Võru puult piimäautu hellü.

    Haardsõ jalgratta ja pia olligi kao man, kon viitünnün uutsõva minnu kats piimäkarda. Nõstsõ nä kähku viist vällä, segäsi vatukulbiga ja panni ratta käeravva otsa. Alas’ kipõ sõit suurõtii poolõ.

    Äkki kuuldsõ pulli jämmet hellü. Ahman Peedu pull oll’ eelmädsel pääväl kar’amaa tõsõst otsast pruutõ (lehmi) nännü ja arvada või, et tahtsõ näid viil nätä. Ku pull oll’ ketiga joba mitu tsõõri tennü, tull’gi tokk maa seest vällä.

    Neidi oll’ latsiga joba piimäpuki man. Latsõ istsõva puki alumiidsi astmidõ pääl ja tillitivä jalgu.

    Pull oll’ nakanu piimäpuki poolõ inemiisi manu juuskma, ku Savi Neidi pandsõ suurõ helüga rüükmä: «Pull tulõ, ruttu jala üles!» Esi värisi nigu haavaleht.

    Ega pull kuri es olõ, a mine tiiä, mis tõnõkõrd või trehvädä. Õnnõs oll’ Peedu piimäga puki manu jõudnu, haardsõ ketist kinni ja vei pulli minemä.

    Ma olli vahepääl üte kõrva-silmäga pullijandist ossa saanu, a tõsõga tahtsõ teedä, kavvõn piimäautu om.

    Piimäuja puki man

    Tulli ratta päält sekundis maaha, et kimmäle kõgõst arru saia. Sis karksi vahtsõst ratta sälgä ja andsõ takast.

    Kõrraga löüdse hinnäst rattarüüpäst ja säälsaman olli kõgõ rattaga kõtulõ maan. Tuul suurõmbal jahutuskarral – 15liitridsel – linnas’ kaas suurõ pauguga päält ja piimäoja oll’gi valmis.

    A määne ma esi vällä näi? Tõmbsi käüsega üle näo ja naksi ratast viimädse jõuga mäe poolõ toukama.

    Mäe otsa jõudõn näi, et kõllanõ piimäautu oll’ joba naabri tiiharust nõna vällä pistnü, et meile sõita. Touksi ratta piimäpuki taadõ, võtsõ kümnelidse jahutuskarra käe otsa ja vei piimäpuki manu. Neidi avit’ mul piimä ülemädse platõ pääle vinnada. Toss oll’ välän.

    Pukk oll’ nii täpsele tettü, et ku piimäautu kõrvalõ sõitsõ, nägi piimäautu ja puki ülemäne jagu vällä nigu üts suur põrmand.

    Piimä vastavõtja oll’ väle nigu orrav

    Piimä vastavõtja Liiberti Kaja oll’ nigu orrav rattan: tegi autuussõ valla, hüpäs’ piimäautu veere pääle ja säält piimäpuki pääle.

    Naas’ protsõduurõ tegemine. Kõgõpäält segäsi Kaja pikä metallvardaga piimä, sis tõmmas’ valgõ kitli karmanist luidsa ja mekse, kas piim om värski.

    Sis võtsõ pipeti piimä täüs ja pandsõ piimäproovi pudõlidõ nr 71, mis oll’ mu uma. Kõik proovipudõli olli autu külge pantun kastin.

    Tasakaalu hoitmisõ jaos haardsõ Kaja katõ käega piimäanuma, litsõ tollõ vasta rinda ja piimäpüttü ni vali piimä kõllatsõlõ piimäpüttü.

    Ku mõnikõrd oll’ ütel perrel 40liitriline piimäkard, avit’ piimätuuja esi tuust piimä suurtõ püttü valla. Sedämaid võtsõ Kaja järgmädse piimäanuma ette, kooni plats puki pääl oll’ puhas. Tühä piimäanuma visas’ tä tassakõistõ maaha, et tüütegemises rohkõmb ruumi olõsi.

    Autujuht kõnõl’ tuul aol uudissit ja nall’u. Pia oll’ minek järgmädse piimäpuki manu.

    Piimäautu sõitsõ vällä kellä viie aigu hummugu

    Tüüpäävä algus oll’ varahanõ. Piimäkombinaat saatsõ piimäautu Antsla ümbre tsõõri pääle joba kellä viies. Tüüpäiv lõppi kellä 12 aigu. Kaja tekk’ piimäpääväst aruandõ, mille Haljendi Kalju vei Võru piimäkombinaati. Mi puki pääle tõiva piimä neli peret: Neidi, Taplas Ellen, Peedu ja ma.

    Udsali piimätsõõrin oll’ 150–200 piimätuujat ja Võrumaal kuulu perrä 50 piimätsõõri. Vällä sõidõti egäsugudsõ ilmaga. Talvõl oll’ piimäautu pääl lumõlapju, et tuisu aigu piimäpuki manu tiid tetä. Ka piimätuuja esi touksiva lummõ, et puki manu saia.

    Pääle puhkõpäivä (üts päiv nädälin) es mahu suvõl piim piimäpüttü är, sis viidi edimäne pütütäüs Võrru ja sõidõti tagasi. Kats kõrda kuun sõitsõ (ilma ette ütlemäldä) piimäautu takan väikene autu: võeti piimä puhtusõ pruuvõ, mis Võrun paprõ pääle kleebiti ja järgmädsel kõrral piimäpuki külge pantun kõigilõ kaia olli.

    Piimä vasta sai telli juustu, võidu ja lõssi

    Üts kõrd kuun kor’ati piimäraamadu kokku ja märgiti sinnä juuskja kuu kokkuvõtõ: piimäkilu, rasva- ja valguprotsõnt, piimä sort (kõgõ korgõmb, I, II vai III), pall’u tuu iist rahha om saia. Maaha võeti vidämise kulu ja juustu-võiu raha (ku olõt midägi telnü vai võtnu). Mõnõl aol anti tagasi ka lõssi (vaskidõ-põrssidõ jaos).

    2000. aastal naksi piimä vidämä suurõ muudsa pütüautu, millel oll’ pikk lohv. Autujuht tsusas’ lohvi piimäanumalõ ja tsutsti oll’gi annum tühi. Vastavõtja ammõt, midä Kaja pidäsi pia 25 aastat, sai otsa.

    Ku innembi tõiva vanamutikõsõ kolmõ-neläliitirilidse karrakõsõga uma ülejäänü piimä puki pääle, sis nüüt oll’ seol lõpp. Piimäautu oll’ viil nigu postiautu, mis tõi vanulõ kuvääre ja vei kirä posti, ni nigu söögiautu – telliti leibä, saia ja viil noilõ midägi päälepandmisõs. A kõgõ rohkõmb tahtsõ vanakõsõ juttu aia. Ütsindä kotun oll’ jo ikäv.

    Piimäpukk saisõ tii veeren viil mitu aigu. Ütskõrd talvõl oll’ suur lumõmassin tälle haigõt tennü ja osa hindäga mäe ala veenü. Keväjä kraamsõmi tä riibmõ kokku ja palotimi ilusalõ är. Nii lõppi piimäpuki elulugu.

    Veri Asta
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin