Nummõr' 265
Süküskuu 4. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Mahhe-huvi nõsõs
  • Uudissõ
     
  • Aiandusõ hää tundja omma otsitu as’atundja
  •  
  • Kirändüslige jalajälgi pääl
  •  
  • Karula vana asja näütüsele!
  • Elo
     
  • Külvimassin Saksamaalt
  • Märgotus
     
  • Võrokeisile uma lipp!
  •  
  • Võrokõisi lipu konkurss
  • Juhtkiri
    Kirä
    Piimäpukk
    Pulga Jaani jutt
    Vana pilt kõnõlas
    Perämäne külg
     
      
     
    Külvimassin sai Saksamaal väiku massina käro pääle laaditus ja sis 2000 kilomiitret kodosõitu. 
      
    Külvimassin Saksamaalt
     
    Saarõ Evar
     
    Hainakuul käve Saksamaal, et är tuvva külvimassin, minka olli säält Interneti kaudu ja sõbra abiga ostnu. Et nätäl ei kulusi niisama tuima sõitmisõ pääle, tulli üten naanõ ja sõbra. Kaimi Poola riigi põh’aosan veidükese ümbre.

    Pruugituid külvimassinit om müügin kül armõdu hulga, a säänest nigu vaia, ei lövvä Eestist.

    Tahi, et mark olõs Amazone, et olõs neli miitret lag’a ja kerge, hää ripussilõ võtta ja vähämbit nurmõlappõ kah külbä. Vahtsõ külvimassina hinna nakkasõ 9000 eurost, Amazone mass 15 000.

    Tuu iist, minka ma pilte perrä valõ, küsti 2450 eurot, a sõbõr Reinhard, kiä om sama virma kundõ, kaubõl’ hinna 1900 pääle.

    «Ma arvssi joba, et ida poolõ lätt,» oll’ virma miis Reinhardilõ ütelnü, ku kuuld’, et tegelik ostja om Eestist. Saksamaal ei saasi külvimassinaga, mink gabariit om 4,3 miitret, mitte ütegi avaligu tii pääl sõita.

    Ärtuumisõs pasvat kärru mul renti es õnnistu. Rendikäru olli pall’o lühkü vai BE juhilupõ nõudva. Tull’ sõs ka käru osta.

    Trehvü jälleki hää ost olõma. Vahtsõt kärru om seo suvi pruugit üle päävä. Ei saaki arvu, kuis ma inne kärulda ellä sai.

    Külvimassina tuumisõs sai kärulõ puust pikendüsraam pääle ehitet. Päält sõitu panni raami prussi staablilõ tagasi ja ütli tõisilõ prussõlõ: «Kaegõ, poisi, neo kats omma ilma nännü, näil om teile pall’o kõnõlda.»

    Viiekeiste üten tarõn

    Edimädse päävä õdagus pidimi jõudma Poolan Olsztyni liina. Üten sõitnu sõbra Santeri ja Eve omma liikmõ säändsen võrgun nigu coach-surfing. Tuu liikmõ pakva uman elämisen massulda üümajja. Muiduki piät sõs valmis olõma ka esi üümajaliisi vasta võtma.

    Olsztynin oll’ Santeril kokku kõnõld Monikaga. Tull’ vällä, et tä elli vahtsõn elurajoonin üte tarõga kortinan (nigu perrä pruuvsõmi – viiekeiste üten tarõn magaminõ olõ õs määnegi murõh).

    Õdagu vei Monika meid liina pääle. Seo vana Preisimaa liin ja Warmia pääliin, saksa nimega Allenstein oll’ täüs õnnõ ilusit majju, vannu ja vahtsit. Vahtsidõ majju hulgan oll’ üts sääne, mink man es olõ nätä üttegi täüsnukka.

    Vananliinan om suvõl egä õdak kontsõrt. Tuu õdak olli püüne pääl uma Poola rokimehe. Õkva lava takan om liina üts tunnismärk – Koperniku avvusammas. Kopernikulõ saa üskä ronni ja timä ilusat sirgõt nõnna kumpi. Tuudviisi ommaki tütärlatsõ pronksist kuju nuu kats kotust läükmä hõõrdnu.

    Üts huvitav plats oll’ kõiki Poola kotkavapi piltega – määne tuu keskaost pääle om olnu. Näütüses sotsialismi aigu kattõ kotka pääst kruun är, a 1990 panti tuu jäl tagasi.

    Malbork – kehv turistilõks

    Tõsõl pääväl kaimi kunagist Saksa ordu pääkortinat Marienburgi, poola keelen Malborki. Nigu parhilla Brüssel vai mõni aig tagasi Moskva, oll’ Marienburg keskaol kotus, kost tulli kõgõ korõmba Eestit putva käsü. Aoluulinõ köüdüs om sõski nõrgas jäänü. Orduriigi kaart näüdäs’, nigu olõs ka Irboska olnu Saksa ordu liin, a tuu olõ es tuud joht.

    Malbork oll’ ainumanõ kotus reisi pääl, miä oll’ muudõt turistilõksis halvan mõttõn. Näütüses lossi päsemise pilet massõ 20 eurot (muidu kehtis Poolan iks uma raha zlott).

    Õdagus saimi Kašuubimaalõ. Kašuubi kiil om muist poola keele varjantsõst pall’o tõistmuudu ja ildaaigu ammõtligult umaette keeles tunnistõt.

    Parhillatsõn Põh’a-Poolan elli jo inne Tõist ilmasõta päämidselt sakslasõ. Kašuubi olli ainumadsõ mereviirse slaavlasõ, kiä läbi tõsõ aastatuhandõ umma kiilt saksa keeles ümbre es vaihta. Nä esi olli külh lõpus veidükese rohkõmb saksa ku muu poolakõsõ.

    Seo oll’ kõgõ mägitsemb maa nii lähkün merele, suurõ tihtsähe kuun tarriga külä ja katõn, poola ni kašuubi keelen küläsildi. Mäekülgi pääl olli rüänurmõ, kõgõ õdagupoolitsõmba, midä mi tii pääl näie.

    «Kos sõs viin om?»

    Tõist üüd ollimi mereviirsen liinan nimega Kołobrzeg (saksa Kolberg). Meid vasta võtnu miis Macek om kooli inglüse keele oppaja ja skaudijuht. Väega õgva ütlemisega, paras tsuskaja. «Noh, kos sõs viin om?» küsse tä, ku mi ummi kompsõ autust maaha nõstimi.

    Viin iks oll’ ja perästise viinavõtmisõ manu kõnõl’ Macek, kuis timä vanõmba olli parhillatsõst Valgõvenest siiä kiudutõdu, samal aol ku kõik liina sakslasõ minemä kiudutõdi.

    Poola ümbreasumispoliitiga 1945 oll’ panda eri Ida-Poola kantõst inemise elämä läbisegi, et ei tegünes etnilist umaettehoitmist. Kõik poolakidõga asustõdu sakslaisi ala omma parhilla kõgõ suurõmba tüüpuudusõ ja kõgõ halvõmba rahva tervüsega piirkunna õdagupoolitsõn Poolan.

    Sõidu kolmandal pääväl, joba Saksa puul piiri sai läbi käütüs Prenzlaust, liinast, kon ma 1989. aasta alostusõn neli kuud Vinne sõaväen olli. Maastik ümbre liina oll’ tutva, a uulitsit ja kasarmuid kül är es tunnõ. Iks om sääl sõavägi, nüüt kül Saksa uma.

    Mahhetalun tüü ei lõpõ

    Reisi tsihtkotussõn Bielefeldin võti meid vasta vana sõbra Reinhard ja Susanne. Mahhetalu eläs iks vannaviisi, otsasaamalda tüü vaimun.

    Reinhard pidä kolmõn esi paigan 200 hektärri maad, õnnõ talun olnu poodi pidämine om är lõpõtõt. Kotus oll’ sääne, kohe inemise es saa lihtsäle manu ja mahhet kaupa lövvüs nüüt egän suurõmban poodin.

    Kävemigi kaeman ütte mahhet marketit Herfordin, kon kundõ saa osta kõkkõ, midä majapidämisen vajja om. Õnnõ säänestmuudu om äril minekit.

    Poodi perremiis Stefan ehit’ talu muistidsõ rehe- ja laudapoolõ poodis uhkõlõ, suurõ lainuga. Veli Christian kand huult talu tuutmisõ poolõ iist. Uma tsia ja munakana laskva poodist kõgõ rohkõmb kassu saia. Muna ja pekk ei jätä sakslast kunagi hättä.

    Ku ollimi külvimassina pääle võtnu ja paar päivä paiga pääl ümbre kaenu, naksimi naasõ Marikoga katõkõisi tagasi tulõma.

    Jutu, et Autobahn A2 om kõik aig umbõn, olõ-i õigõ. Autobahn om hoobis tävven pikkusõn kolmõrialidsõs vällä ehitet ja esiki ku rekka sõitva katõn rian, jääs kolmas rida vabas.

    Õkvatiiga või alt minnä

    Võtimi ka tagasitii üle Stettini vai Szczecini ja pruuvsõmi löüdä kõgõ õgvõmbat tiid säält Olsztyni poolõ.

    Tuuga lätsimi veidü alt, selle et ku Poolan olõ-i tegemist transiiditiiga, sõs omma liinu ümbresõidu maru pikä ja aigunõudva.

    Üten Tal’na-suurudsõn liinan ilmvõimalda nimega Bydgoszcz oll’ pää otsan joba lämmäs lännü, ku liinast vällä veenü tii läts’ müüdä Wisła oru viirt ja mäki pääl tõsõl puul jõõorgu nakas’ paistma üts kõgõ ilosampi kantsõ, midä mu silmä nännü omma. Perän tull’ vällä, et tuu oll’ Chełmno, saksa keeli Kulm.

    Tuust paigast viil inne oll’ kant, kon tii veeren müüdi kirsse, murõliid, pirne ja pluumõ. Müügikotussit oll’ kümnit, ümbre külli hall’õti suurõ uibu- ja kirsiaia.

    Peimi üte talu man kinni. Ostimi murõliid, pluumõ ja pirne, kauplõja naanõ läts’ tarrõ rahha vaihtama. Värtest ilmu vällä kõhna kordsõnõ Poola vanamiis. Pilgut’ silmä, kai mi kärru külvimassinaga ja ütel’: «Siewnik?» – Mmh. «S Germanii?» – Mmh. Kats sõnna siewnik ja przyczepa (käru) olli nuu, mis seo reisu aigu poola keelest elus aos selges saiva.
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin