| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | Kirändüslige jalajälgi pääl | | | | Kabuna Kaile |
| | | | | | Uma imäga kõnõlas Kunnasõ Leo iks võro kiilt, kõnõlda saa kirämiis umbõs kõrra kuun, ku koton käü. | | | | |
Vahtsõliina kihlkunnan om küländ pall ́o kirändüsliidsi jalajälgi, näüdäs ́ retk, mille võti minevä nätäl ette punt Võromaa eesti keele ja aoluu oppajit.
Seokõrdnõ suvõlõpurändämine oll’ joba kolmas umataolinõ: minevä aasta sõidi oppaja Rõugõ ja üleminevä aasta Urvastõ kihlkunda pite.
Rännutii märge vällä Laanpere Helle Võro latsiraamadukogost, Leesalu Raili Võromaa eesti keele oppajidõ ainõsektsioonist ja Allasõ Tiia Võro instituudist.
Alostusõs käüti Kütioro kunstitüükuan, miä meelütäs suvõl kultuuriinemiisi mano nigu miipott.
Järgmäne piätüs oll’ Vahtsõliina kandsi man, kon Traageli Ivar juhat’ rändäjä kõrras keskaiga ja Piiri kõrts pakk’ Võromaa mekiga süüke.
Uma kodomuro pääl Orava vallan Pura talon võtt’ huviliidsi lahkõlõ vasta Vahtsõliina kihlkunna täämbädse päävä üts tunnõtumbit kiränikke Kunnasõ Leo.
Tii pääle jäivä viil Tika talo (parhilla Lepiku), kost omma peri kirämiis Loosaarõ Evald ja timä poig, näütlejä Loosaarõ Venno. Säälsaman oll’ ka Eesti kagunuka suurõ ettekuulutaja Kordo elokotus.
Raamatit – kodoluuliidsi juttõ, mõtõluisi, latsõpõlvõkildakõisi, rahvajuttõ – om Vahtsõliina kandi inemiisi sulõst ilmunu inämbgi. Laanpere Helle oll’ näist kokko saanu pikä nimekirä ja bussi võtnu ka kastitävve kiräsõnna. Oll’ hää bussiaknõst mõtsa ja maad kaia ja sirvi raamatit, mis omma säält mõotust saanu.
Viimäne kotus, kon jalg bussist vällä nõstõti, oll’ Vahtsõliina kihlkunna inneskidse ao üte tunnõtumba kiränigu Rumori Karli Päävakeste talo muro pääl. Parhilla hoit timä vaimsust sääl kunstnik Tammiku Jan.
| | |
|
|
| | | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | | |
| | |
|
|
