Nummõr' 265
Süküskuu 4. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Mahhe-huvi nõsõs
  • Uudissõ
     
  • Aiandusõ hää tundja omma otsitu as’atundja
  •  
  • Kirändüslige jalajälgi pääl
  •  
  • Karula vana asja näütüsele!
  • Elo
     
  • Külvimassin Saksamaalt
  • Märgotus
     
  • Võrokeisile uma lipp!
  •  
  • Võrokõisi lipu konkurss
  • Juhtkiri
    Kirä
    Piimäpukk
    Pulga Jaani jutt
    Vana pilt kõnõlas
    Perämäne külg
     
     
    Aiandusõ hää tundja omma otsitu as’atundja
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
      
     
    Räpinä aianduskooli direktri Luiga Heino soovitas nuur- miihil aiandust oppi – aiandus- massinidõ tundja omma väega hinnan. 
      
     
    Räpinä aianduskuuli om perämäidsil aastil paras murdminõ olnu, a direktri Luiga Heino meelest või- nu noorõ aiandust viilgi inämb oppi – aiandustüüd jakkus.

    «Aiandusõ tundjit om Eestin vaia, aiandusõn om kõgõ suurõmb tulõvik ja pall’o pruukmalda võimaluisi,» hindas Luiga Heino. «Pall’o süvämbält saa köögivilä-, puuvilä- ja mar’akasvatusõga tegeledä. Tuutmisõn om vaia as’atundjit ja tuu tähendäs, et tüütäjil olõssi vaia inämb tiidmiisi.»

    Aianduskooli direktril om sõnnom nuurmiihile: aiandus om kimmähe ka miihi ala: tüüd om vaia tetä nii väiku traktori ku tõisi massinidõga. Aiandusettevõttõ hindasõ korgõlt tüütäjit, kes tundva häste aiandustehnikat.

    Räpinä aianduskooli aiandusõ valdkunna (aiandus, floristika, maastikuehitüs) 681 opilasõst om miihi parhilla õnnõ 15% ümbre. Ku päävä-oppõn om poissõ päält 40%, sis huuao-oppõn õnnõ kümnendik, seletäs Luiga Heino ja hindas, et tüüd olõssi tulõvigun kimmähe inämbile.

    Luiga jutu perrä saatva ettevõtja hoolõga ummi tüütäjit ka huuao-oppõlõ ja tävvendkoolituisilõ, midä Räpinä aianduskoolin kõrraldõdas hulga.

    Pall’o kutsva aianduskooli lõpõtajit tüüle. Mi kandist omma suurõmba tüüandja Kanepi aiand ja Juhani puukuul, suurõmba firma omma iks Tal’nan ja Tarton.

    Perämädse kolmõ-nelä aastaga om Räpinä aianduskoolin väega populaarsõs saanu ka rõiva-ala. Luiga Heino pidä tuudki tulõvigualas. «Pall’o tahtva rahvalikku käsitüüd tetä, tuu om hinnan. Mi piämi esieränis Lõuna-Eesti teemat tähtsäs,» ütles tä.

    Tä kõnõlõs, et perämäidsil aastil om kuuli nii hulga tahtjit, et huuao-oppõ grupi pandas kokko konkursiga. Kokko võetas egä aasta aianduskuuli päält 300 vahtsõt opjat. Opilaisi om koolin 800 ümbre. Lõuna-Eestist om 40 protsõnti opjit, kõgõ rohkõmb om Harjumaalt.

    Kõgõ populaarsõmb ala oll’ timahava maastiguehitüs: 120 tahtjat 60 kotussõ pääle. «100 tahtjat oll’ ka aiandusõ huuao-oppõ pääle, a sääl võtami kõik vasta – teemi kolm gruppi,» ütles Luiga Heino.

    Kuis om vaihõpääl kehvän saisun Räpinä aianduskoolist nii võimsa kuul saanu?

    Luiga Heino jutu perrä omma koolin hää oppaja ja opilasõ saava praktikat tetä kümnen Euruupa riigin. Ka kõik huunõ ja tehnilidse riista omma vahtsõndõdu.

    Minevä neläpäävä tekk’ Räpinä aianduskuul kooliaasta vallalõ är remonditun oppõhuunõn. Perämädse nelä aasta joosul om vahtsõ vällänägemise saanu söögitarõ, opilaisikodo, oppõkasvuhuunõ, labori, raamadukogo. «Perämädse ühika remont käü, aasta lõpus tahami sisse kolli,» ütles Luiga Heino.
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin