Nummõr' 264
Põimukuu 21. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Rekord-suvõülikuul
  • Uudissõ
     
  • Võrokiilne koomiks ja kallendri
  •  
  • Eesti kõgõ suurõmb rahvapillilaagri Mõnistõ koolin
  •  
  • Havvarüüvli teivä perädü suurõ kah’o
  • Elo
     
  • Baikali veereh aig sais
  •  
  • Noorõ perimüskoolin
  • Märgotus
     
  • Harglõlõ tekk pääle!
  •  
  • Pikäkannu eläs!
  • Juhtkiri
    Kirä
    Piimäpukk
    Ilvesse jutt
    Vana pilt kõnõlas
    Perämäne külg
     
     
    Kõgõ suurõmba läbielämise ja väärtüse and mõts iks sis, ku tä üts lõppõmalda laan om
     
    Harglõlõ tekk pääle!
      
     
    Kiho Toomas, aokirä Akadeemia päätoimõndaja 
      
    Nuu as’a, mis umilõ inemiisile paistusõ vällä ku hariligu, võiva kavvõmbast kaia olla huvitava. Kavvõmbast kaiõn om ka parõmbidõ nätä, midä om vaia kipõlt kaitsa häömise iist. Kaitsa om tuud vaia innekõkkõ paikligõ inemiisi ja näide latsi jaos, et näide elo olõssi parõmb, a ka laemba kultuurilidsõ kirivüse alalõhoitmisõ peräst kogo ilman.

    Harglõ kihlkunnan om viil alalõ hulga putmalda luudust, midä olnu vaia häömise iist kaitsa. Om ka hulga inemkultuuriliidsi väärtüisi ja tegüsä puhkamisõ võimaluisi.

    Om luudu Koiva-Mustajõõ maastigukaitsõala – mõtsuibidõ, kikkapuiõ ja tõisi lammikasvõ kaitsmisõs. Koiva kond om põlidsõ mõtsa jäänük. Põnnõv om Piitre jõõorg: kotussidõ kats kõrda süvemb ku lagja!

    A tähele tulnu panda ka noid kotussit, mis ei olõ kaitsõ ala võedu. Kõgõ tähtsämbä viil tunnustamalda as’a omma tsill’okõsõ ojakõsõ, mis juuskva uman luuduslidsõn sängün, liivamüürü siin-sääl veeren, nigu Harglõ, Tõrvasõ, Kalli jt oja.

    Ubajärv om rahvusparki võet, a Aheru vai Kandsi järv om vällä jätet. Kuiki Kandsi järv om põnnõv ja illos – tä om Harglõ «Pühäjärv» uma kõrraperäldä kujo ja ilosidõ mäkiga.

    Koiva tamm, Tsirgumäe ohvripetäi ja Ala-Konnu sõatamm, Karissöödä tamm – a puiõ takan tulõ nätä mõtsa.

    Luuduslidsõ mõtsanukakõsõ omma mõnõl puul kihlkunnan ka luuduskaitsõ ala võedu – Mallustõ pedästigu ja Mõisamõtsa luuduskaitsõala. A tuud om veidü! Kõgõ suurõmba läbielämise ja täämbä viil arvo saamalda väärtüse and mõts iks sis, ku tä üts suur ja lõppõmalda laan om.

    Sarust peri kiränik Kolga Raimond om kirotanu: «Saru-Mõniste ja Antsla vahel on suured, tohutud metsad. Tuli sõtkuda pikka üksildast metsateed, mööda Ähijärvest, mis nende metsade keskel, mööda Vana-Antsla Kaikast, kus metsad juba otsa lõpevad, ja läbi Antsla linnast.»

    Üle riigi om tähtsäs peetü egäsugumaidsi lahemaid ja suumaid, kül soid ja rannaniite, ligõhit kotussit ja kondõgi, a kõrraliidsi mõtsu, esieränis palomõtsu ei olõ. Kuiki joba Struve kitt’ Harglõ mõtsu, ku tä uma meridiaanikaari otsa – no UNESCO mälehtüsasi! – pand’ Eesti üte pistülidsembä mäe, Harglõ Essemäe pääle.

    Palomõtsa omma mi kõgõ harilikumba ja tõsõlt puult ilosamba mõtsa. Korgõ. Valgõ. Õhulidsõ. Mustikadsõ, joovikadsõ. Veerest maas’kadsõ. Mõtsan eläse eläjä, tsirgu ja kasusõ kasvu ja seene. Suurõ laanõkikka, rohilidsõ hähnä, suukurõ, häitsese käpälidse üükübärä.

    Puul saandit tagasi es saa ütski arvu ka soiõ väärtüsest – neo olli põllumajandusõ edendämisel jalun likõ maa. Nii ei mõista mi täämbä mõtsu tähtsäs pitä muidu ku mõtsamajanduslikult. Eks puu ommaki ragumisõs, tõsõlt puult tulõ huult kanda, et säändse mõtsa alalõ jäänü.

    Nelinukan Harglõ ja Saru vaihõlt põh’a poolõ lätt illos palomõts kooni Ähijärve ja Antslani vällä, nigu kirot’ Kolga Raimond. Sarun om ristipuiõ mõts, kon om Kõivupuu Marju perrä satu ristipuid. Om tõisigi ristipallõ, nigu Kaaramõts. Om pühhi puid (Harglõ petäi jt).

    Harglõn omma olõman huvitava külätüübi. Näütüses Harglõ kerkokülä – peris elun (ja tuu om harvus!) tiirist, kõgõ klassikalidsõmb küläkeskus üten kerko ja kõrtsiga; Lannamõtsa Vinne kerko keskus üten vallamajaga; vai Saru ridäkülä – tarõ suurõtii veeren rian, vällä küündüjä ala Mustajõõ konnu pääle. Kost muialt Eestist viil säänest lövvät?

    Ja säälsaman üle nurmõ Sakurgi popsikülä – kõgõ harilikumb sääne külä kogo riigin, õnnõ veidükese hõrrõs jäänü. Sis viil vana raudtiitamm.

    Omma turisti tõmbõnumbri, nigu Mõnistõ muusõum, Mõtsavele talu, Alaveski eläjäpark, Parmu ökokülä, Kardulavabariik, kelgupinisõidu, Naha lõunatipu matkarada...

    Tuud rikkust tulõ alalõ hoita. Mehkamaa ja terve Harglõ ei olõ kehvembä ku Pokumaa vai Karula.

    Harglõ põh’akülen om Karula rahvuspark. Õigustkõnõlda om rahvuspark Karula puul piiri ja Harglõ kihlunna jaost om õnnõ Ubajärv eräle kaitsõ all.

    Lõuna puul om hulga maad võetu Koiva-Mustajõõ ni Piitre jõõoro kaitsõala ala. Om ka paar vähämbät mõtsanukka kaitsõ ala võetu, a suurõmb jagu om kõik kapitalismi tuuli jaos vallalõ. Mi kohus olõs tetä nii, et neo ilmselge ja üle riigi tähtsä kultuurilidsõ as’a jäänü ka mi latsilõ ja noidõ latsilõ kaia.

    Tuuperäst võinu Kaika ülikooli akadeemilidse nõvvukogu puult ette panda, et Harglõ tulõ «tekitä»!

    Tekk tulõ tõmmada üle, et nuu väärtüse ka edespite alalõ püsünü. Tõmmada rahvuspargi tekk Karula rahvuspargi otsast üle Harglõ keskosa kooni Mustajõõ ja Koivani vällä. Et Harglõ jääs sis kõigi ummi väärtüisiga teki ala. Rahvuspark lätt suurõmbas, mi kultuur kosus ja kasus.

    Seo om üts jago 10.08. Kaika suvõülikoolin Harglõn peetüst ettekandõst.
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin