Nummõr' 264
Põimukuu 21. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Rekord-suvõülikuul
  • Uudissõ
     
  • Võrokiilne koomiks ja kallendri
  •  
  • Eesti kõgõ suurõmb rahvapillilaagri Mõnistõ koolin
  •  
  • Havvarüüvli teivä perädü suurõ kah’o
  • Elo
     
  • Baikali veereh aig sais
  •  
  • Noorõ perimüskoolin
  • Märgotus
     
  • Harglõlõ tekk pääle!
  •  
  • Pikäkannu eläs!
  • Juhtkiri
    Kirä
    Piimäpukk
    Ilvesse jutt
    Vana pilt kõnõlas
    Perämäne külg
     
     
    Juhtkiri: Umma piässi inämb kitmä ku võõrast!
      
     
    Harju Ülle, päätoimõndaja 
      
    Et Eestin jääse virisejä inemise esieränis silmä, tuu om ammu teedä. A tiiä-i, kas minevä nädäli oll’ Eesti kotsil määnegi hädä-udsu pilv – aokirändüsest laulsõ vasta üts suur hädäkuur: Eestin ollõv süük lännü kipõmbalt kallimbas ku muial, eestlaisi tervüs ollõv kehvemb ku Liibüan vai Süürian, koolõn om puudus oppajist, toll kiusas piiri pääl, palga nõsõmist olõ-i nigunii uuta ja õnnõ poliitigu nuumasõ hinnäst hää palga pääl...

    Ainukõnõ asi, midä «hädäorost» päsemises soovitõdi tetä: iks är vällämaalõ minnä, kon egäütele pidi antama kõrraga hää palgaga tüü ja kaup ollõv poodin odavamb ku Eestin – kiäki oll’ ütest Inglüsmaa poodist saanu osta viis piirakut üte euro iist ja kiäki tõnõ löüdnü Soomõst 70-sendidse tsukrupaki...

    A ku seo suvi üten naabrinaasõga Soomõn sai käütüs, sis jäigi tä otsma umalõ väikulõ latsõlõ «imeodavit» mähkmit, mändsit üts timä tutva oll’ ostnu ja kõigilõ kitnü. Ja tsukru massõ poodin mitte 70 senti, a 1.25. Ja koskilt es lövvä noid odavit rõivit, mille perrä pidivä «pia kõik» eestläse Helsingile sõitma...

    Ku õigõhe võrdlõma nakkat, sis saa selges, et Eestin omma külh as’a aoga kallimbas lännü, a õks viil odavamba, ku muial Euruupa liidun (eski Vinnemaal omma joba peris krõpõ hinna, nigu näkk’ sääl Räpinä luudusõmiis Lepisk). Ja et meil om puhas õhk, perädüillos luudus ja lahkõ inemise, tuud kuulõt – vällämaalaisi käest! Uma inemine ei piä tuud kitmise väärilidses. Kõgõ inämb nuristas väiku palga ja pensioni üle. Pall’o ei elä tuuga är. A ütte-tõist saa inemine esi hindä elon parõmbas tetä. Näütüses kõlist’ toimõndustõ ütsik pensionäär ja kõnõl’, et ku tä naas’ hindä välläminekit vihku kirja pandma, naas’ tä õkvalt uma väiku pensioniga kuu lõpuni vällä tulõma.

    Muidoki om mi maal häti ja halva nigu tuud om egäl maal. A om ka illo ja rõõmu, nigu om kah egäl maal. A seo siin om mi uma maa. Ja umma võissi iks inämb kittä, ku võõrast!
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin