Nummõr' 264
Põimukuu 21. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Rekord-suvõülikuul
  • Uudissõ
     
  • Võrokiilne koomiks ja kallendri
  •  
  • Eesti kõgõ suurõmb rahvapillilaagri Mõnistõ koolin
  •  
  • Havvarüüvli teivä perädü suurõ kah’o
  • Elo
     
  • Baikali veereh aig sais
  •  
  • Noorõ perimüskoolin
  • Märgotus
     
  • Harglõlõ tekk pääle!
  •  
  • Pikäkannu eläs!
  • Juhtkiri
    Kirä
    Piimäpukk
    Ilvesse jutt
    Vana pilt kõnõlas
    Perämäne külg
     
      
     
    Vaba lehmä söövä Baikali järve Olhoni saarõ korgõ perve pääl. 
      
     
    Baikali veereh aig sais
     
    Lepiski Arvi, Räpinä luudusõmiis
          
     
     
     
    Išuri külä Olhoni saarõ pääl: ku vihma satas, sõit seo Moskvitš 403 muamülgäst pite. Burunduk ehk vüütorrav. Hädäline prügümajandus Aršani lähkoh: 200liitrine prügüvaat aja üle veere. 
          
    Juulikuuh võtsõ katsa Eesti luudusõ-inemisega ette sõidu Vennemaalõ Baikali järve viirhte ja Ida-Sajaanõ mäki pääle. 29 aastat tagase kõrra käve sääl, a toolaigo es olõ sääl viil kattõ rahvusparki. Tahtsõ nuu üle kaia.

    Uma 6000 kilomiitret om siist Baikali viirde maad. Linnukisõit om pikk – viis ja puul tunni Moskvast üte jutige sõita. A loodus om sääl muidoke illos, tasos kaema minnä. Baikal om ilmah üts hinnatumb ja jo kõgõ sügävämb järv – 1637 m mõõdõti sügävüst viimäte, Olhoni saarõ lähköh õkva.

    Tuu suurõ saarõ pääl oll’ meil edimäne nisääne pikemb piätüs. Sääl kääse pall’o turistõ, ka pall’o vällämaalaisi. Saar jääs Pribaikalski rahvuspargi sisse – tuu om Baikali järve õdagupuulsõh veereh, kohe tetti rahvuspark 1986.

    Üts osa rahvuspargist om kaitsõtsoon, sinnä om valito tuu kõgõ väärtüsligumb. Sinnä inemest väega ei taheta: tõkkõpuu ja valvur omma iih, sisse saa 60 rubla iist. Lua pääl om kiräh, midä kõkkõ sääl tetä ei tohe: jahti pitä, vällähpuul teid sõita jne. Turistitsoonih om vabamb, sääl om puhkõhuunit, matkarato ja või kor’ata siini-marjo.

    Baikali järve ümbre omma ilosa madala mäe. Vesi om tõeste iks viil puhas, kuigi järve lõunaotsah omma tüüstüse vett tsurknu. Väega illos om ümbretsõõri kaia päävä nõsõmisõ ja minemise aigo.

    Olhoni saarõ põh’atipuh võinu Baikali viigrit nätä, a es õnnistu: turistõ oll’ vahtmah pall’o ja viigri olõ-i inemisega iks harinu.

    Suslikit om Olhoni saarõ pääl hulga ja autoaknõst külh näime näid, a pilti es õnnõstu saia. Ku sa kinni piät, lätt suslik urgu är. Sajaanõh jäi vüütorrav vai burunduk külh pildi pääle, tuu om vähä julgõmb.

    Tsirgõst näi pähkli- ja seedrimänsakut, a pilti näist es saa. Ütest rüüvtsirgust sai külh hää pilt, a tuu liigi määrämisega lätt viil aigo.

    Olhoni saar om stepi-ala. Hain om sääl väega hõrõ, a lehmä- ja hobõsõkarju sääl nätä iks oll’. Eski Olhoni saarõ pääl, koh es olõ külh koskelt midägi niitä... Es saake selgüst, kuis lehmä, a esieränis viil hobõsõ talvõ üle eläse. Üts vastus oll’, et talvõl kraapva esi lumõ seest vällä tuud kuionut. A tiiä ei taad iks usku: talv om sääl iks karm ja lummõ om väega pall’o.

    Baikali järve lähkoh iks niideti haina. Oll’ nätä niitjit ja oll’ nätä, et oll’ vikatiga kaarte niidetö. Üttegi nisäänest hainaniitmise massind es õnnistö nätä ja es näe ka üttegi hainamaad, mis olõsi massinaga niidetö.

    Kos oll’ parõmb maa, oll’ ka kaara- ja nisopõldo nätä. Irkutski poolõ sõitõh saisto ka kombain üte talo man. Venne uma muidoki.

    Paikligõ inemiisi eloviis võtsõ iks suu vallalõ

    Tuu tii, mis Irkutskist Olhoni saarõ pääle läts’, oll’ külh kenäste asfaltdi all, a muido sääl teid tetto ei olõ. Kost parasjago auto sõit, sääl omgi tii. Ja mõnõl puul oll’ näid teid mito ja ku viil vihma tull’, sis oll’ niimuudo, et üle labajala oll’ muda.

    Säänest asja nigu muroniitmine sääl kah tunta ei. Lehmä käävä vabalt külä vaihõl. Lehmäkoogi omma egäl puul ja ku käüt, piät iks väega ette kaema. Kardolit nä sääl iks kasvatasõ hindä tarbõs, väikol põllolapil om aid ümbre, et lehmä es saas sinnä sisse.

    Moskvaga võrrõldõh om elo nigu üü ja päiv. Moskva om iks euroopalik liin.

    A ärä nä sääl Baikali veereh eläse ja küllältke pall’o om suvõl nuuri. Irkutskist tulõva suvõs turistõ päält tiinmä. Turistõlõ pakutas egäsugutsit teenüssit: külh saa jalgratast, autot, ATVd lainus võtta.

    Rahakurss om 1 euro – umbõs 40 ruublit. Pudõli õllõ hind nakkas 47 ruublist, parõmba õllõ omma 70-80 ruubli. Venne viina hind nakkas 80st ruublist, vällämaa uma masva päält 200. Keeduvorsti kilo mass 160, puulsuitsuvorsti uma 200-250 ruublit. Restoraanih om praat 250-300, eski 500 ruublit. ATV rent pääväs om 2000 ruublit.

    Paistus, et prügümajandust sääl ei tunta: õgal puul, ka Olhoni saarõ pääl videles prahte ja pudõlit. Om prügükastõ, a nuu aiõva kõik üle ja ma ei tiiä, kas noid kunagi ka tühäs tetäs.

    Mäki pääl käü rahvast inämb ku vanastõ

    Baikali veerest sõidimi Aršani asulahe Ida-Sajaanõ mäki jalamil, kost kävemi mäki pääl.

    Sääl om Tunka rahvuspark (1991), mis om üle miljoni hektäri suur. Tuu om väärtüslikumb jago Ida-Sajaanest, seeh hulga mägimõtsa ja -tundrat ja alpiniito. Aršan om kuurort joba vanast aost, sääl omma ka mineraalvii-lätte.

    Ku 29 aasta tagodsõ aoga võrrõlda, sis omma eelmägedeh raakõsõ rohkõmb sisse tallato ja puiõ pääl omma märgi, et inemese är es essünü. Mäki pääl ei olõ niimuudo, et lähät ütskõik kost.

    Rahvuspargi väärtüslikümbähe jakko sait minnä, ku massõt 50 ruublit. Sääl sai ka mägijõki ja koski nätä ja üllest Aršani pääle kaia.

    Halva vahtsõ kombõ

    Mis Aršanih halvastõ silmä jäi – inemese omma egäle poolõ kirotanu uma nime. Muidoki erksä värviga, mis iks vällä paistus! 1983 ma es panõ tuud tähele.

    Viil om sääl kommõ köütä rõivapailakõisi puiõ ossi vai tüve külge. Mõni puu om nigu jõulukuus vai hullõmb viil! Tuu om näide jaos nigu pühäpaik. Tii veereh om kah sändsit kotussit. Sinnä pantas rahha ja mi bussijuht, ku tuust kotussõst müüdä sõitsõ, võtsõ veidö tassambas ja visas’ pakist terve suidso sinnä. No tä pidi sinnä midägi pandma jo!

     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin