Nummõr' 264 Põimukuu 21. päiv 2012 TOIMÕNDUS UMA LEHE TELMINE ARHIIV PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)     Pääleht   Rekord-suvõülikuul Uudissõ   Võrokiilne koomiks ja kallendri   Eesti kõgõ suurõmb rahvapillilaagri Mõnistõ koolin   Havvarüüvli teivä perädü suurõ kah’o Elo   Baikali veereh aig sais   Noorõ perimüskoolin Märgotus   Harglõlõ tekk pääle!   Pikäkannu eläs! Juhtkiri Kirä Piimäpukk Ilvesse jutt Vana pilt kõnõlas Perämäne külg     Havvarüüvli teivä perädü suurõ kah’o   Harju Ülle ylle@umaleht.ee       Arheoloogi pästse Niklusmäel tuud, midä viil sai.       Havvarüüvli häöti vana Võromaa veere pääl Kaagjärve lähkül Niklusmäel esierälidse vana matmispaiga – arheoloogi omma väega lüüdü. «Nii pall’o palotõduid luid – tuu om esieräline, tõist säänest palotus-matussõpaika olõ-i vanal Ugandimaal tiidä,» ütel’ Tarto ülikooli arheoloog Valgu Heiki, kiä juhtsõ seo kuu alostusõn Niklusmäel pästmis-välläkaibmist. «Palotõdu matusõ omma muinasaigsõ, keskaost ei saa nii pall’o palanuisi luid olla.» Ugandi, kitsambalt Võromaa muinasao lõpu matmiskombist muialõ ku kääpäle tiidvä arheoloogi armõdu veidü. Niklusmäe matmispaik om Valgu Heiki jutu perrä tsipakõsõ Siksälä kalmõ (Misso kandin) muudu: arheoloogi löüdse Niklusmäelt ütesugumaidsi uhkidõ päävanikidõ ja sõpõ jupikõisi, pronks-spiraalõga tettüid rõivatükke. «Palotusmatus näütäs, et seo om kimmähe läänemeresoomõ, eesti värk,» ütel’ Valgu Heiki. «Kõgõ vanõmb, mis mi löüdsemi, om tekstiilkeraamiga Rooma ravvaaost. A tuust om õnnõ paar kildakõist, kõik om nii segi käänet, et paar juhuslist asja om jäänü.» Arheoloogi löüdse ka savianomidõ kiltõ, väitsi, ripussit, sõlgi ja mõnõ rahakõsõ, a suurõmba jao rahhu ja ehtit olli havvarüüvli joba minemä veenü. Ku arheoloogi Niklusmäele jõudsõ, oll’ nätä hirmsa pilt: kopaga kaivõdu suurõ kraavi, liiv ja muld minemä viid, et tuud perän kongi läbi sorti. Häötüstüüd oll’ tettü mitu aastat, pääle naatu joba viis-kuus aastat tagasi. Paigapäälidse ammõtnigu tiidse tuust, a es tii kalmõ kaitsmisõs midägi. «Pall’o vanno kotussit om är häötet ruusavõtmisõ ja maaparandusõga, a säänest tõist kotust ma Lõuna-Eestist ei tiiä, kon inemine om nii pall’o kurja tennü,» pahand’ Valgu Heiki. «Tull’ vällä, et maaumanigõ käest käüti eski küsümän, kas või säält mulda võtta. Nä es lupa, a iks tulti ja võeti,» ütel’ mano Valgu Heiki abilinõ Kama Pikne. «Kalmõ om väega lajalt är tsurgitu.» Valgu Heiki selet’, et ku muistinõ asi om kaitsõ all ja är tähüstet, sis om sääl kaibminõ kuritüü. Joba inämb ku aasta aigu om kuritüü ka metalliotsjaga kultuuriväärtüisi otsminõ (ku tuus olõ-i muinsuskaitsõammõdi lupa). Valgu Heiki soovit’ kõrraga muinsuskaitsõammõtilõ (tel 5305 9259) teedä anda, ku näet mõtsan, kääpide pääl vai muial kedägi metalliotsjaga hulkman. Arheoloogi lubasõ ärtsurgidu Niklusmäe kalmõ pääle ruusa vitä ja mulgu är täütä. Lövvetüid asjo nakkasõ nä talvõl uurma ja noidõ vannust paika pandma. Politseilõ tetäs avaldus kriminaalas’a alostamisõs. Niklusmäe küläkalmõhe om matõtu muinasaost Roodsi ao lõpuni vällä (näütäs rahakõnõ aastast 1799). Sääl om olnu ka klaasist aknidõga Pühä Niklusõ kabõl vai väiko puukerik, miä om maaha palanu. Paiga pääl liigus seoniaoni vana jutt järve vaonust kerikust (Niklusmägi om õkva Rautina järve perve pääl Valga-Lüllemäe tii veeren). Pästmiskaibmiisi jaos and’ rahha Euruupa Liidu Eesti–Läti–Vinne piiriüledse kuuntüüprogramm (2007–2013) projekt «Arholoogia, võim, ühiskond».       Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja           Uma Internetin