| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Suvõülikuul |
|
|
|
| | | | | | Ruitlasõ Olavi, vaba miis | | | | |
Kõik kusõtopsi omma joba Londonilõ sõitnu ja mul ei olõ telekat, et kaia, kuimuudu näil lätt.
Seo om tippspordi var’okülg: treenit, näet vaiva, sõs sõidat olümpiäle ja sääl pitsitedäs sinno inne medälivõigõlust tühäs. Ja perän kah.
Tuu pääle ei olõ kiäki mõtõlnu, pall’o tuu kusõ välläpitsitämine sportlasõ tulõmit tagasi hoit.
Ma ei saa niimuudu purki laskõ, et koputõdas, ma tii ussõ valla, sisse astus purgiga dopingukontroll, mul tõmmatas püksü maaha ja õkvalt piät kusi purki juuskma.
Ku ei joosõ, tähendäs tuu, et sa hoiat kinni ja käkit kontrollõ iist ummi mustõ salahuisi.
Arvada lätt suur osa sportlasõ energiäst kusõmistreeningide, mitte kettahiitmise pääle, selle et ku tuu protsõduuri man midägi võlssi lätt, sõs kettatsõõri ei päseki.
Ma arva, et Kanteril või kusõ välläpitsitämine uma kats-kolm miitret kettalindu maaha võtta.
Epeevehklemise edimädsen matšin kaotusõ saanu Novosjolovi Koll’a tunnist’, et es suta sada protsõnti hinnäst kokko võtta ja tekk’ võlssõ otsussit. A kuis sa saatki, ku olõt inne võistlust dopingukontrollin tühäs käänet nigu n’arts.
Kõik dopingu tulnu sportlaisilõ lubatus tetä. Sõs lätt sport põnõvambas kah.
Tulõ pääle vahtsõnõ dopingutüüstüs ja kümne aasta peräst hiitvä ketast katõ-poolõmiitredse mutandi, kiä latsõst pääle muud ei olõki söönü ku steroidõ.
Tippsport om umast inemlidsest olõmisõst jo ilma, no olõs aig inemiisist tippspordin vallalõ üldä ja mutantõ pääle edesi minnä. Ilma egäsugumaidsi kusõmängõlda.
Säändse monstrumi kavva ei elä, paar MMi ja üte olümpiämängu – sõs tulõ järgmäne.
A timä om esi uma tii valinu ja põra ei olõ lihtsäle ausa, ku üts dopingut tarvitas ja tõnõ mitte.
Kõik, kiä tahtva tippsporti minnä, silmini steroidõ täüs! Seeni kooni suurõtii pääl 90 kilomiitret tunnin vällä juuskva.
Rohkõmb kah ei või, sõs tulõva joba tõsõ säädüse vasta.
Kipõtii pääl ei või üle 110 juuskõ ja liinan või sörki 50ga. Hoovi pääl või liiklussäädüse perrä õnnõ 20ga roomada.
Dopingutegemine om tiidüs ja dopingukontrolli omma tiidüse tegemisel iin. A edesiminekit või-i saisma panda.
Lõpus om tuu kusõga mängmine ka lihtsäle jälle. Mängitäs riigi hümni, topsi karmanin. Kas tuu om sis õigõ?
Kas papa Jannsen hümni tuujaos kirot’? Ah? Olümpiäkomitee meelest vast jah, a mi, kiä topsi kusõja ei olõ, mõtlõmi, et kimmähe mitte.
| | |
|
|
| | | | | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | | |
|
|
|
