| Pääleht |
Uudissõ |
Elo |
Suvõülikuul |
|
|
|
Seo jant oll’ 1973. aastal Rammuka küläh. Tuul aol pei inemise inämbjago kattõ vai kolmõ lehmä. Kesk küllä saisõ muidoki piimäpukk. Õga hummok kogosi sinnä rahvas ummi piimämannõrgidõga. Meil oll’ kah kats lehmä. Suvõl avidi imäl piimä puki pääle vitä.
Ütel hummokul oodimi jälki piimäautot, a tuu jäi tulõkiga ildambas. Igävüsest läts’ üts vanamiis niikavva lehmä ja härgä mõtsa viimä.
Ütekõrraga kuulsõmi kangõt müdinät ja ähkmist. Kõik rahvas nakas’ hiitünüle suuri silmiga sinnäpoolõ vahtma, kost tuu kõva mütsknä tull’. Näimi sõs, et pull marotas – hand säläh, silmä jõllilõ pääh – õkva piimäpuki poolõ. Inemise pagõsi kõik lakja: kiä puu, kiä aia otsa, kiä mändsegi huunõ taadõ. Üts miis karas’ piimäpuki otsa. Kellelgi es olõ inäp piimäst hallõ – hää, ku elovaim sisse jääs.
No ku sõs härg tekk’ piimäpukilõ sõa. Tä mauras’, sar’as’ ja surbsõ, nii et lavvajupi lindsi kavvõlõ. Miis, kiä puki otsa oll’ pagõnu, ai hinnäst joba kraavist üles.
Lõpus vässü härg är, nuhut’ külh piimämannõrgit, a õnnõs nuu tälle es miildü. Niikavva tull’ ka vanamiis umma härgä otsma, and’ sõs pullilõ kõva keretävve ja vinnas’ kodo.
Kõik olli rõõmsa, et elo sisse ja piim alalõ jäi. Kambaga parandõdi pukk är ja elo viirdü vanna rata edesi.
Liira Singa
Misso vallast Rammuka küläst
| |
|
|
| | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | |
|
|
|