| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Suvõülikuul |
|
|
|
| Hää võrokõsõ ni võrokõisi sõbra, trehvämi suvõülikoolin! | | |
Kaika suvõülikuul tulõ seokõrd kokku vana Võrumaa kõgõ õdagupuulsõmban ja üteliisi mu sünnükihlkunnan Harglõn.
Aig lätt armõdu kipõstõ. Oll’ aasta 1992, ku tansaman Harglõ kihlkunnan, Kuudsil, hõiksi ma ku rektri valla IV Kaika suvõülikooli.
Euruupa liit tundu sama kavvõl nigu Kuu Maast ja Harglõst Koivaliina sai läbi Valga vai Hopa piiripunkti.
Barcelonan käve tuudaigu olümpiämängu. Rüüksemi ja iksõmi telega iin rõõmust, ku Salumäe Erika sai trekisõidun kulladsõ avvuraha ja sinimustvalgõ lipp tõmmati üles. Mis tuust, et võlssi, uma esisaisva riik oll’ nuur ja armsa...
Vahepääl om Eesti kruun tullu ja lännü. Tobre Reet, kinka teimi suvõülikoolist saatõ Vaba Euruupa raadiohe, puhkas jo ammu maamullan.
Et raadio Vaba Euruupa Eesti toimõndusõ direktrist Toomas Hendrik Ilvesest võinu saia vaba Eesti riigi edimäne miis, es mõista kiäki unõn kah ette nätä. Niisama ku tuudki, et Võro seltsile VKKF antas Jacob von Uexkylli asutõt Eesti Taassünni avvuhind (1995).
Võrokõisi as’a ja hindätiidmine omma katõkümne aastaga kõvastõ edenenü: meil käü egä katõ nädäli takast Uma Leht, riiklik programm tugõ vana Võrumaa kiilt ja kultuuri, tüütäs Võru instituut ja Tartu ülikooli manu om luudu Lõuna-Eesti keele ja kultuuri uuringidõ keskus.
Võru kiil om tunnistõt rahvusvaihõlidsõlt ammõtlikult umaette väikus keeles ja seod saa koolin oppi. Mi lähembä ja kavvõmba naabri – esieränis mulgi, seto, kihnlasõ omma avvu sisse nõstnu uma edevanõmbidõ keele ja kultuuri.
Arvusaaminõ tuust, et supp saa sakõmb, ku kirvõlõ omma manu pantu suurma, lihha ja kardohkat-kapstit-kaalõ, om jõudnu ka riigi ammõtlikku kultuuripoliitkahe. Eesti kultuur om tuuvõrra kimmämb ja kirvämb, ku aoluulidsõ piirkunna hoitva alalõ umma näku ja omma jõvvulidsõ.
Suvõülikooli rektrin kõrraldi 1992. aastal Kuudsin edimäst kõrda latsikoolitusõ. Tuud avidi tetä mu tudõngi: tennä näid süämest viil takkaperrägi! Nii mõnigi tuuaignõ lats om võtnu süämeas’as võro keele ja kultuuri püsümäjäämise iist hää saista.
Mõtli, mis võinu olla seokõrdnõ vahtsõndus, ja vällä mõtli. Seon suvõülikoolin saa pruuvi, ku häste kiäki tund Harglõ kihlkunda ja mõist lukõ maakaarti. Mu hää sõbõr ja kirämehe Lattiku Jaani perändi hoitja Karula kihlkunnast Kotovi Toivo valmist’ tsihilöüdmise (orienteerumisõ) raa.
Suvõülikooli kava tull’ kirriv ja põnnõv ku ilmatsirgukõsõ muna, kost egäüts piäsi löüdmä meeleperälist tegemist. Tennä kõiki, kiä omma avitanu suvõülikuuli ette valmista, edimält umma kattõ kantslõrit – vallavanõmb Rogenbaumi Monikat ja Võro seldsi juhti Ojari Triinut.
Tennä ka paigapäälist rahvast, mõttõ -ja tiiseldsiliidsi Võro seldsist ja kõgõst Eestist. Näemi suvõülikoolin!
Kõivupuu Marju, Kaika suvõülikooli rektri
| | |
|
|
| | | | | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | | |
|
|
|
