Nummõr' 263
Põimukuu 7. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Minevä nätäl’ oll’ Haanimaal suidsusanna nätäl
  • Uudissõ
     
  • Kas ilm lask vilä är võtta?
  •  
  • Vana Võromaa saatkund Seto kuningriigi pääväl
  •  
  • Vahtsõ võrokiilse latsiraamadu
  •  
  • Mehelaul õkva elost
  • Elo
     
  • Rumvoldi Aivar: tüüd või tetä, a vaiva ei tohe nätä!
  • Suvõülikuul
     
  • Rogenbaumi Monika: Harglõ om mu kodu – mu mõtsa, mu jõgi, mu aid...
  •  
  • Hää võrokõsõ ni võrokõisi sõbra, trehvämi suvõülikoolin!
  •  
  • Kaika 24. suvõülikuul Harglõn 10.-12.08.
  • Juhtkiri
    Piimäpukk
    Ruitlase jutt
    Vana pilt kõnõlas
    Perämäne külg
      
     
    Rogenbaumi Monika vagivahtsõ eelektriautuga 
      
    Rogenbaumi Monika: Harglõ om mu kodu – mu mõtsa, mu jõgi, mu aid...
     
    Timahavadsõ Kaika suvõülikooli kõrraldamist võtt iist Taheva vallavanõmb Rogenbaumi Monika (32). Teküs naanõ juht väikeist piiriviirset valda joba ütessä aastat ja kõrraldas kõkkõ midä vaia viitoro vidämisest kultuuri-ettevõtmisini vällä.

    Kuis om suvõülikooli kõrralda?

    Säändse ettevõtmisõga om tegemist terve aasta ja midä lõpupoolõ, tuud tihtsämbäs lätt.

    Kõgõ inämb looda, et mi kandi inemise tulõva suvõülikuuli. Mullõ hindäle om perimüskultuur nakanu huvvi pakma. Ma olõ säändsel aol koolin käünü, ku tuust es kõnõlda sukugi.

    Suvõülikoolin kõnõlõsõ mi inemise kah: Teemäe Ene ja Ranniku Silva jutt om kooli aoluust – kuul saa järgmädsel aastal 320aastadsõs –, Silva kõnõlõs ka rahvarõivist; Kadaja Üllar tege Harglõn tsõõrikäüki ja kõnõlõs Wassermannõ muumijist.

    Kas Harglõ koolin naatas sügüsest võro kiilt oppama?

    Koolin naatas oppama säänest ainõt nigu kotussõlugu. Latsilõ kõnõldas mi kandi asjust üts tunn nädälin. Võru kiil om üts jagu tuust tunnist.

    Arva, et tulõ naada latsi väikust pääst köütmä uma kodukotussõga. Meil om asju küländ, minkast kõnõlda: aoluust ja luudusõst, umast vallast ja kihlkunnast. Mõni vallavolikogu liigõ eläs üten külän ja ei tiiäki, mis tõsõn külän om!

    Koikkülä latsiaian vidä Zilmeri Hele keelepessä (umakiilne latsiaiarühm – UL). Tälle pakk tuu asi huvvi. Tä kõnõl’ latsivanõmbidõga ja nä olli nõun. Tuu asi tege latsi rikkambas.


    Saiti muinsuskaitsõammõdi käest tenokirä, et kultuuriperändi iist huult kannati.

    Tuu om Harglõ kalmuaia müürü ja värehti kõrdategemise, kerigu valgustusõ iist. Pääministri andsõ kodanigupäävä avvumärgi kah (2010).

    Kas rahvast om Taheva vallast pall’o är lännü?

    Om ka tagasi tultu, a ärminejit om rohkõmb. Raudsepä Kalev om toonu ökoküllä luuduslähküdse mõtlõmisõga inemiisi. Kalev kasvatas herefordõ ja no om täl hulga hobõsit kah. Plaan om vannu talukotussit luudus-sõbralikult kõrda tetä.

    A egä inemiisi siiä elämä saaminõ kerge ei olõ. Tulli liinast kinä, koolitõdu noorõ inemise perrega ja aasta peräst olli nä lännü.

    Muinasjutulist ellu uutsõva maalt, a tan om ka hulga rassõt tüüd. Suvi om ju hää aig, a talvõl om külm, lumi, pall’u küttä... Ku olõt harinu mugavusõ ja meelelahutusõga, sis vast ei harinõgi ümbre. A om ka tõisi, kes omma tulnu ja ütlese, et seo om õigõ kotus.

    Mille esi olõt maalõ jäänü?

    Mul om olnu võimalus minnä Tal’nahe vai kohe taht.

    Esi olõ kah imestänu, et olõ jäänü – muinasjutulist ei olõ ka mu elun kuigi pall’u olnu. A mullõ väega miildüs tan – taa om mu kodu. Mu mõtsa ja mu jõgi ja mu järv ja aid ja...

    Olõ iluaida tennü kümme aastakka. Mu kodu om vanõmbidõ kodu Harglõn. Esä oll’ mõtsavaht ja olõmi mõtsavahikordonilõ vahtsõ maja ehitänü.

    Mis om vallavanõmba tüü man kõgõ rassõmb?

    Pall’u om nõudmiisi, säädüisi ja määrüisi, midä piät ütstõsõga kuun kaema. Tekütä pääväst päivä perädü hulga paprit, tahassi midägi periselt är tetä.

    Kas euroliidu abi om ti valla jaos tähtsä?

    Euroliidu raha om kõvastõ avitanu. Uma raha iist es jõudnu piaaigu midägi tetä.

    Kõgõ suurõmb investeering om tulnu Taheva sanatooriumi päähuunõ kõrdategemise jaos.

    Minevä aasta saimi «õhumüügirahha» kah – riik möi CO²-kvuuti. Harglõ hoolõkodu majja Kalli pääl sai maaküte, piaaigu 50% hoiami küttekullu kokku. Saami no hoolõkodu ja ka Koikkülä latsiaia kütmise päält hulga kokku hoita.

    Vallal eelektriauto omma?

    Kolm tükkü! Tõimi Tartust mõni nätäl tagasi. Pelksimi ruumipuudust, a ruumi iks om. Massin laat hindä täüs, sis näütäs, et saa sõita 150 kilomiitret, a periselt iks nii pall’u ei saa. Oll’ hirm, kas saami Tartust kodu är sõita – siiä om pia 130 kilomiitret. Pidi sõitma 70ga, vidäsi vällä.

    Valla seen sõita ja Valgan kävvü saa külh eelektrimassinaga ilusalõ.

    Kaemi, kuis talvõl lätt. Ku eelektrimassinaga sõitminõ lätt masma poolõ tuust, miä küttemassinaga, sis olõ ma väega rahul.

    Ku pall’o valla inemiisiga kõnõlõmist om?

    Vallamajan pall’u rahvast ei käü, a ku ma uma nõna tast vällä tsuska, sis võetas õkva nöpsist kinni. Vii- ja tiiküsümüisi om pall’u. Õnnõs om asi lännü tuun tsihin, et inemise omma as’a läbi mõtõlnu, tegevä ettepanõkit ja arutasõ asju, pahandamist om veitüs jäänü.

    Kas mõni nurisõs kah, et valda juht nuur naistõrahvas, mitte halli pääga meesterahvas?

    Ammu ei olõ inämb säänest juttu kuulnu. Edimält külh oll’. Ku ma olli kats päivä tüül olnu, sis üts halli pääga meesterahvas oll’ mu pääle väega kuri. Kõlist’, täl oll’ puu tii pääle sadanu.

    Ma pruuvsõ arru saia, kiä tä om ja kost tä om. Sis tä ütel’, et inne tulõ hindäle selges tetä, kon inemise eläse, ku nakkat vallavanõmbas!

    Mändse omma plaani?

    Timahava saami Koikkülä ja Harglõ, tulõvaasta Taheva külä ütidse viivärgi kõrda tetä.

    Harglõ kooli vällänägemise kõrdategemise jaos saimi rahha. Meil om õnnõ 53 last ütsä klassi pääle ja oppaja ütli, et ku iks vällänägemine ilosas saa, sis om rõõmsambat miilt tulõvigus.Üte aastaga jäi opilaisi 20 võrra veidembäs ja pidimi kõvastõ kärpmä, et kooli rahaplaan kokku saia. Edimäste klassi lätt õnnõ kolm last.

    Kas poliitikile om vaia ummi arvamiisi vällä üteldä?

    Ku om kuum teema, sis iks ütle. Olõmi saanu tuust kassu. 2009. aastal nõstsõ riik poolõ aasta päält käibemassu 2% ja andsõ tuust neli päivä ette teedä. Taheva sanatooriumi üllenpidämise jaos olõs pidänü manu löüdmä 100 000 kruuni. Neli-viis kuud as’aajamist ja riik andsõ tuu raha meile manu. Mi jaos oll’ tuu suur raha.


    Küsse Harju Ülle


     
     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin