| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Suvõülikuul |
|
|
|
| | | | | | Miihilaulu üü: ederian laskva laulu Johansoni Jaak, Tuksami Jaak ja Volkonski Piitre | | | | |
| Mehelaul õkva elost | | | | Ojari Triinu | | |
«Mehe laul ei olõ ropp. Miis laul elost, nigu elo om,» selet’ timahavatsõl Villändi folgil rahvalaulik ja Mõtsatöllu miis Õunapuu Lauri, kiä eläs Võromaal Vahtsõliina kandin Loosi külän. Vanalt Võromaalt sõitsõ folgipitto, mille päämõtõ oll’ seokõrd «Mehe laul», hää hulga miihi.
Õunapuu Lauri luutsõ, et teno folgilõ saiva mõnõ as’a mehe laulu kotsilõ selgembäs. Päält tuu, et mehe laul ropp olõ-i, omma mehe sama väärt laulja ku naasõ. Nä olõ-i õnnõ niipall’o valmis rahvaluulõkogojalõ käsü pääle vai esinemises ette laulma. Ja tuu, et laulminõ om lubat kõigilõ, tuu olõ-i õnnõ proffõ asi.
«Miihil om iks vaia tõõnõkõrd hindäkesken hellü tetä,» oll’ kimmäs Varbusõ muusigamõisnik Lindali Kalev, kiä juhtsõ 20. Villändi folgil (26.-29.08.) motomiihi laulukuuri.
Folgi edimädsel õdagul oll’ püüne pääl «Miihilaulu üü»: kõrdsilaudu takan istsõ punt muusigamiihi (Tuksami Jaak, Noormaa Tarmo, Õunapuu Lauri, Johansoni Jaak, Volkonski Piitre, Saatpalu Lauri, Leplandi Ott, Põldsepä Margus ja tõsõ), kiä kõrtsmigu (festivali pääligu Kivibergi Ando) juukõ ettekandmisõ ja härgütüse toel laulõ iist võtsõva.
Aastit Villändi folgi programmijuhi ammõtit pidäjä haanimiis Noormaa Tarmo ütel’, et kontsõrt sündü osalt kotussõ pääl: laulõ lõpuni kokko kõnõld es olõ.
Hää võimalus laulmist pruuvi om miihil tulõval Umal Pidol. Pido ettevalmistuisi mano oodõtas nii miihikoorilaulõ opma ku kunnakoorõn üten lüümä. Lavastaja Tagamõtsa Tarmo lupa, et mehe saava pidol rasõhit asju nõsta ja kergit laulõ laulda ja et naasõ nakkasõ näid laulumehes saiõn inämb hoitma.
|
| «Kuis saasi harilik Võromaa miis lauluga rohkõmb sõbras?» | | |
Laulupundi Ütsiotsõ laulja, Lõuna-Eesti vanno rahvalaulõ uurja Kalla Urmas:
«Üts lihtsä asi üldä, a rassõ är tetä – elektri tulõ Võromaa sisest är kaota ja elektriaid Võromaalõ ümbre tetä, nii et mehe inämb vällä ei päsevä.Sis inämb ei kuulõ muid laula ku nuu, midä esi mälehtät, ja suurõ süämetävve sisest sünnüs hulka kaibamisõ- ja vastanakkamisõlaula, nigu näid ka mõisaaol oll’.
A uma laaluni vällä jõudmisõ man või avita täämbäne Euruupa saisukõrd: periselt ei tiiä jo kiäki, märtse kõrra perrä om parõmb edesi ellä.
Ku inemine om valmis parõmba elo peräst nii umma riiki ku umma kiilt är anma, sõs om ka elo esi timä jaost midägi muud ku tollõ jaost, kelle elo tähendäs maad ja mõtsa ja umma kiilt ja umma laulu. Ku nood’est ilmajäämine om nigu elost ja esihindäst ilmajäämine, sis vast mõistõtas nood’e iist ka ütenkuun saisma naada.»
| | |
«Mõtsatöll» Õunapuu Lauri:
«Vanast külälaulust ma usu, et tä joba omgi sõbõr. Või küssü uma esä-vanaesä käest, mändsit laulõ mehe vannul aigõl lauli ja nuu üles kirota – kultuur jo ei kulu. Miä oll’ tähtsä näile, om hää ka täämbädsel pääväl.
Ja ku saias arvo, et külälaul om osa miihi elost, sõs om tä vanaessipite osa ka meist hindäst.
Ku köüdüs om katski lännü ja alalõ omma õnnõ vannu miihi räbälä lauluvihu: peläku-i, toogõ kasvai mõni leht noist vihkõst näütüses Võro instituuti ja mi otsimi mehe, kiä viise tiidvä ja laulu jäl elolõ avitasõ. Olkõ tuu vanaesä mälestüses!»
| | |
|
|
| | | | | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | | |
|
|
|
