| Pääleht |
Uudissõ |
Elo |
Märgotus |
|
|
|
| Puutäi – Eesti Vabariigi nuhtlus | |
Koh tuu puutäikasvatus nüüt Eestimaal valla om tett, õt näist jako ei saa?
Vastus om kah Eestimaal: 72 aastat tagasi olõ-s Eestimaal nii pall’o kullo egä rämpso, ei mõtsah ei nurmi pääl. Koh tuu puuk sis ellä sai?!
Vinne aigu palotõdi põldõ pääl kullo tulõga. Tuu oll’ muidogi sis kah keeletü, a viimätsel aol, ku tulõtõrjõl nakas’ olõma rohkõmb kistutamisõ tehnikat, lubati kullo palota, tuli es tohe õnnõ kontrolli alt vällä saia. Ku pall’o noid häid putukit tulõga surma sai, es loeda ka sis, a hädäldedi külh. Puutäi olli egäl juhul kontrolli all.
Kõnõlõ 72 aastast tagasi tuuperäst, et sis olli ma viieaastanõ poiskõnõ, käve eläjidega kar’ah, kül mõtsah, kül suuh – pallidõ jalgoga ja pall’a ihoga. Mõni puutäi jäi suvõ joosul iho külge kah. Tuu tõmpsit näpoküüdsiga vällä ja es juhtu edesi midägi.
Paar nädälit tagasi lätsi mõtsamiihiga mõtsa ja nuu olliva hirmsahe vihadsõ.
«Kuradi pästeammõt, keväjä ei lupa kullo palota, a nüüt ei saa ütest puuossast müüdä, ku hamõ om puutäie täüs!» vandsõva nä.
Kül nuu puugi ütskõrd muutva elo maal säändses, et jõvva-i vällä kannahta! Kül sis naatas sanna kütmä, ku tagaots joba kärnäh om! A sannakütmiseni paistus aigu ollõv: om tüüd arstõl ja nii mõnõgi inemise kuulminõ viise rahvaarvo viilgi väikumbas.
Jõksi Ado Kirmse küläst
| |
|
|
| | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | |
|
|
|