Nummõr' 262
Hainakuu 24. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Regilaul muinasmajalõ
  • Uudissõ
     
  • Paganamaal võti merirüüvli är Kikkajärve saarõ
  •  
  • Haanin tulõ savvusannanätäl
  •  
  • Tulõ 19. Seto kuningriigi päiv
  •  
  • Kikkasiini om hulga
  • Elo
     
  • Noorist kikkist, ületalvõ hoiõtuist kartliist, vannust mehist ja muust
  • Märgotus
     
  • Võrumaa sport om mõtsan
  •  
  • Vanan Võru haigõmajan juhtu...
  • Juhtkiri
    Kirä
    Ruitlase jutt
    Vana pilt kõnõlas
    Perämäne külg
      
     
    Ruitlasõ Olavi, tohtriherrä 
      
    Ellojäämise oppus
     
    Loi kostki säänest artiklit, et piäsi aig-aolt umma tervüst kontrolli laskma. Omma egäsugudsõ sõgõluuringu, kontrollitas imäkota ja rõndu, kaias, kas eesnääre om viil takan ja kas kolesteroolitasõ om jonksun.

    Kuiki keskmäne elo- ja pensioniigä mugu nõsõsõ, kõnõldas, et süük ollõv kihvtine ja värme täüs.

    Saman või olla eloigä elojäre peräst nii korgõ. Saat pinsi pääle ja pall’o sa õks uma kolmõsaa euro iist noid konsõrvantõ osta jõvvat. Ku massu är massat, sõs ei jääki midägi, minka umma tervüst tsurki. Vanasõna, et hambidõga hindäle havva kaivat, om õigõ õnnõ sis, ku sul midägi suuhtõ panda om. A tervüst tulõ õks kontrolli!

    Ma loi, et kosmonaudi, kiä pikkä aigu orbiidi pääl omma, nakkasõ taandarõnõma. Kaalulda olõkin om nii kerge ja lihtsä ellä, et lihas nakkas närvehtümä.

    Kosmonaudi söövä tuubist peenikeses tettüt süüki – ei olõ vaia jürrä. Piaaigu ei olõ vaia ka siiti ja sittu ei olõ sukugi vaia, selle et näide süük om nii hää, et midägi vällä ei tulõki. Ja ku nä sääl ilmaruumin omma puul aastat är olnu ja kodo tagasi saava, sis lätt tükk aigu triinmist, et jala jäl kandnu, as’a käen püsünü ja lõvva kuun saisnu.

    Mu meelest nakkas maapäälne elo ilmaruumieloga segi minemä. Inemise istva telega iin, sääl närvehtüs näide liha är, vaim lätt nõrgas ja lõvva vaosõ aigupiten lakja. Kokko vaota näid inämb jõudu ei olõ. Sis tulõgi suust toda, midä sülg suuhtõ tuu.

    Tuuperäst tulõgi laskõ hinnäst aig-aolt üle kaia.

    Pensionääril, kiä mass eelektribörsile ja päävar’o iist ja ost ruuhi, ei jää sagõhõhe nii pall’ondki perrä, et umma siitmist käügin hoita.

    Selgembäle: ku ei olõ rahha, et üllestpuult sisse panda, sõs ei olõ altotsast ka midägi vällä laskõ.Nii nigu kosmonaudil, om ka pensionääril tuu oht, et persemulk nakkas kinni kasuma.

    Sis om tuu halv lugu, et ku jõuluaol kõrra aastan süümä nakkat, jääse verivorst ja sült sullõ kõttu kinni ja omgi krõska. Tuuperäst olõs pensionääril mõistlik egäs juhus kõrra päävän esi näpoga kontrolli, kas kõik om kõrran.

    Sis saasi mi umast riigist ka muulõ ilmalõ ilosamba pildi luvva. Põra imehtäse suumlasõ ja ruutslasõ mi pensionääre toimõtulõmisõ üle. Et kuis säändse sendiga inemine nakkama saa.

    Et kuimuudu ti saati, ku ti elo nii persen om?!

    Sis saami sirgõ säläga ja ausalõ seletä, et tuu, mis persen om, ei olõ elo, a näpp. Ja nuu omma kats tävveste esisugumast asja.

     
     
     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin