Nummõr' 262
Hainakuu 24. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Regilaul muinasmajalõ
  • Uudissõ
     
  • Paganamaal võti merirüüvli är Kikkajärve saarõ
  •  
  • Haanin tulõ savvusannanätäl
  •  
  • Tulõ 19. Seto kuningriigi päiv
  •  
  • Kikkasiini om hulga
  • Elo
     
  • Noorist kikkist, ületalvõ hoiõtuist kartliist, vannust mehist ja muust
  • Märgotus
     
  • Võrumaa sport om mõtsan
  •  
  • Vanan Võru haigõmajan juhtu...
  • Juhtkiri
    Kirä
    Ruitlase jutt
    Vana pilt kõnõlas
    Perämäne külg
      
     
    Metsuri Marje «Haigõmajan» 
      
    Vanan Võru haigõmajan juhtu...
     
    Valpri Liina
     
    Tuust aost om juba 30 aastat, ku Võru vana haigõmaja ussõ kinni pand´. A inemiisi mälun eläse maja ja umaaigsõ vägevä tohtri iks edesi.

    Sääl iks juhtu ütte ku tõist. Midägi om noist juhtumiisist pudõnu Uma Lehe Tossu Tilda pajatuisi nukka, midägi ka Võru liinatiatri vahtsõlõ «Haigemaja» näütemängu.

    Mändse juhtumisõ omma näütemängu pantu, piät esi kaema minemä, a seo kotussõ pääle panni kirja nuu haigõmajaluu, miä mullõ edimädse jutiga miilde halgahti.

    Pümmesooligu lõigas´ är ... sohvri

    Üüvalvõn oll’ kirurg Koka Heino. Paiga pääl pidi olõma ka sohvri, et tarvidusõ kõrral kipõlt vällä sõita.

    Sohvri elli lähkün ja läts’ kõrras kodu süümä. Niimuudu oll’ innegi olnu ja midägi es juhtu.

    A seokõrd kõlistõdi liina lähküst küläst ja pallõldi suurõ kõtuhaluga haigõ õkva haigõmajja viiä.

    Koka Heino es nakka aigu viitmä. Kiirabimassina võtmõ olli lavva pääl, tä karas’ massinahe ja läts’, tõi haigõ är.

    Es lää pikält, ku külämehel oll’ hallu tennü pümmesoolik kõtust vällä lõigat.

    Hummogu paladiseldsilidse uursõ, määne tohtri lõigas’. «Olõ-s tä määnegi tohtri, kiirabimassina sohvri esi lõigas’,» kost’ külämiis vasta.

    Haigõl pidi pall’u kannatust olõma

    1970. aastidõ algusõn viidi haigõmajja üte Võru liina asutusõ sohvri. Kõtt halut’ jällelt, api oll’ kipõstõ vaia.

    Tohtri kahtlusti, et või-olla mehel om magu lahki lännü: õkva oll’ sääne jälle hädä üte setoga juhtunu... A röntgenikiiri all oll’ nätä, et maoga om kõik kõrran.

    Tuu Võru miis panti vannitarrõ lebotama. Tä oll’ sääl väega kavva. Tuu ao seen tsusas’ sanitaar kolm kõrda pää ussõ vaihõlt sisse ja sõimas’ hädälist – mõnõ sanitaari pei hinnäst tohtriistki targõmbas...

    Peräkõrd sai selges, et segähüse teküt’ lahenu pümmesoolik, mis no är lõigati.

    Hulga aigu ildamba ütel’ tohtri Kapp mehe ülembäle, kinka tä britsi käve mängmän: «Sai ti asutusõ sohvri kah vana Peetrusõ värtide mant tagasi tuudus!»

    Jandal Rõugõ poiskõsõga

    Haigõmaja päämaja kõrval oll’ tõõnõ maja, kon alakõrra pääl oll’ latsiosakund. Ütel pääväl nii umbõs 50 aastat tagasi oll’ väiku poiskõnõ, kes viil koolin es käü, haigõmajast kaonu.

    Latsõ kodu oll’ Rõugõn, a nii lühkü aoga tä sinnä es jõvva. Bussijaamast saadi lats kätte. Oll’ magamisrõivin ja rahalda. Ikk’ ja ütel’, et taht kodu...

    Või-olla poiskõnõ peläs’ küländ hõela olõmisõga sanitaari, kiä tuupäiv tüül oll’...

    A et samal aol oll’ tüül ka osakunna kõgõ häätahtlidsõmb meditsiiniõdõ, sis timä peräst asja suurõ kellä külge es panda.

    Poiskõsõst kasvi kõva miis, opsõ aidnigus vai agronoomis.

    Latsõ sündü «Kerjusõ laulu» perrä

    1950. aastidõ keskpaiku, ku Vanemuisõ tiatrin mängiti opõretti «Ainult unistus», sai säält väega kuulsas «Kerjusõ laul» Peebu Helendi ettekandõn. Raadio mänge tuud egä päiv.

    Võrun võtt’ laulu umma laulukavva ands’ak miis, kedä tunti Varstu-Aadu nime all.

    Aadu ettekandõn kuuldu «Kerjusõ laul» sakõstõ sünnütüsosakunna aknõ all.


     
     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin