| Pääleht |
Uudissõ |
Elo |
Märgotus |
|
|
|
| | | | Contra, kirä- ja spordimiis | | | |
Võrumaa sport om mõtsan | | Võrukõisi rahvus-spordiala võinu olla üts ummamuudu mäng – mägijalgpall | |
Küstäs iks, määne om tuu Võrumaa peris uma sport. Võrkpall om kimmäle üts kõva ala tan olnu, ja lätt Võruga ilustõ algriimi.
A ma ei mõista võrkpalli mängi ja võrguvidämine ei olõ võrukõsõ jaos väega tähtsä kotussõ pääl kah olnu. Võrdlusõn pärnaka va kihnlasõga vähämbält.
Ma olõssi iks paknu, et Võrumaa uma sport om mõtsan käümine. Siini ja marju korjamisõn iks võistlus käü. Mõtsa veeren uut kohtumõistja, kiä pand tulõmi kirja ja mass avvuhinnaraha vällä.
Mõtsan saa viil egäsugumast sporti tetä. Omma tossu jalan ja kaart käen vai suusa jalan ja kepi käen, esiki rattaga miildüs Võrumaa inemisele mõtsan sõita.
Mille ei, mõtsa om meil küländ pall’u, nii et võit inämb-vähämb egä spordiga mõtsa minnä.
Kuna sporditegemine ülepää mõtsa lätt? Kas sis, ku olt aastit triinnü tuu nimel, et medälit saia, ja sis tuust ilma jäät?
No Võrumaalt om vällä kasunu esiki kolm olümpiävõitjat, Pütsepä Eedu maadlusõn, Pikkuusõ Aavo rattasõidun ja Noolõ Erki säändse ala pääl, kon esi kah ei tiiä, midä tetä tahat, tiit sis kümmet asja kõrraga.
A Võrumaa mõist luku pitä sportlasõst sis kah, ku tä olümpiäle ei päse.
Väega hinnatas ekä sportlast, kiä om uma ja hää. Illus om lukõ Võrumaa umma spordiportaali Vsport.ee, kohe jõudva kõik mi sportlaisi tähtsambä tegemise üttemuudu olümpiäl ku ka uman kotun.
Säält ma saa teedä, kuis sõit Kuldri koolitsura Jakobsoni Jan Euruupan motokrossi (väega häste sõit) ja kumma omma jalgpalli rahvaliigan kõvõmba – võruka vai põlvaka.
Naid sportlaisi om kül viil kõgõ rohkõmb, kiä omma inne hindä jaos sportlasõ. A nuid hinnatas Võrumaal ka väega.
Kõnõldas kokku aig, kunas tultas kokku sporti tegemä. Kiä tulõ ja tege ja liigutas, saa hindäle «tervüsepiiksu». Nuu piiksu loetas aasta lõpun kokku ja sis kitetäs noid, kiä kõgõ rohkõmb omma välän käünü. Nii et teedä-tunnõtulõ olümpiälõugahusõlõ «Kipõmbidõ! Korgõmbalõ!
Kavvõmbalõ!» saa vähämbält Võrumaal viil neländä osa manu – «Tihtsämbäle!»
Ma ilda aigu käve Antsla spordiplatsi pääl Kala Jaanussõ viievõistlusõl, tuud om Kala kõrraldanu joba perämädse 15. aastakka.
Tuu om nigu sportlaisi laulupidu, inne tuu vaihõga, et ku laulupidulõ laulma päsemises piät iks veidükese viiele pihta saama, sis Kala Jaanussõ viievõistlusõn avitas tuust, et tahat sporti tetä. Kõrvuisi noidõga, kink nimme olt harinu spordiuudissist lugõma, võistlõsõ ka nuu, kiä tegevägi inne kõrra aastan sporti. Egäüts, kiä üte punktigi kirja saa, om avvuhinna vällä tiinnü.
Kala Jaanus tiinse uma viievõistlusõga vällä tuu, et sai Inglüsmaalõ sõita ja tõrvikuga Londoni olümpiätuld kanda. Tuu jaos valiti inne kats eestläst vällä, ja noidõ katõ hulgan sis ka Antsla miis.
Antsla spordiplats passis häste mu mõtsajutuga, selle et tä om luudusõ poolõst ilusan kotussõn: puu omma ümbre ja üte küle päält hoit mägi palli kavvõlõ lindamast. Taa ilu keskele ei julõta eski muudsambat juuskmisraa katõt maaha panda – või pildi är tsurki.
Ku Võrumaa sport tulõ peris mõtsast vällä, tuust või egäsugumast janti tulla.
Näütüses joostas egä aastak suurt tiid piten Võrust Väimäläle ja ku liinaesä trehväse tuud nägemä, et inemise parõmba meelega uma jala pääl Võrust Väimäläle läävä, võetas tuu liini päält paar bussi veidembäs. Egäs sis kiäki ei kullõ, et joostas inne Väimäläle, a tõsõ tsihi jaos olõssi iks vidäjät vaia.
Üts Võrumaa uma spordiala võinu olla ka bussi pääle juuskminõ. Selle et mi saami tan iks kõvva läbi mõtsa bussi pääle juuskõ.
Tal’na sportlasõl ei olõ tuud mõtõt tetä, timä võtt innembi huugu maaha, et järgmädse bussi pääle väega varra es jõudnu.
Võrumaa mehe tüküse ka pall’u vastamäke juuskma, selle et ümbre minnä om Võrumaal rassõmb.
Või olla saagi Võrumaa peris umas rahvaspordialas … mägijalgpall. Tuu käü niimuudu, et üts puulaig piät üts miiskund palli üles mäkke ajama, ja tõnõ puulaig jälki tõnõ. Om kuulda, et Mõtsavele talun om tuud mängu kats jaaniõdagut proovitu ja saa mängi külh. Om iks vastamäkegi pall puuri põrutõt.
Ummamuudu mäng taa ju om, a ummamuudu olõk om mi jaos uhkõ ja hää.
| | |
|
|
| | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | |
|
|
|