Nummõr' 261
Hainakuu 10. päiv 2012
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Võro liin sai Kaarnakivi
  • Uudissõ
     
  • Illos seletüs erävaldusõ sildi man
  •  
  • Võrokõsõ sanna-näütemäng tull’ Soomõn püüne pääle
  • Elo
     
  • Näütlejäs saamisõ läve pääl
  • Juhtkiri
    Piimäpukk
    Vana pilt kõnõlas
    Kirä
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
      
     
    Ruitlasõ Olavi, laiskvorst 
      
    Niitmise oppus tõisilõ
     
    Hainaniitmise aig om käen ja nal’alt niimuudu vällä minnä ei saa, et muroniitjä vai trimmeri hellü kõrva ei kostusi.

    Om pall’o inemiisi, kinkalõ sääne helü ei miildü, a naid ei massa väega tõsitsõlõ võtta.

    Maapiirkunna omma niigi tühäs jäänü. Inämbüsen om sääl vanõmb rahvas ja tasast vikahtihellü kodomuro pääl ei tahasi joht mitte kellelegi.

    Muroniitjä ja trimmer näütäse, et elo maal ei olõ viil vällä koolnu. Kõgõ parõmbal aol, nädälilõppõl om Võõpson hääl juhul neli-viis niitjät kõrraga ammõtin. Tsirgu ja muu elonluudus omma tuuga harinu ja pidävä tuud joba luudusõ perisosas.

    Niidet muro perrä om võimalik pall’o ka sääl elävä inemise kotsilõ üldä.

    Ku muro om üle 2 cm korgõ, om pernaanõ laisk, ku üle 5 cm korgõ, sõs om lits, ku hain om 15 cm korgõ, sõs om tegemist joba veidükese asotsiaalsõ perrega. Ku om rõnnuni nigu mul kotussidõ, sõs om tegemist mukka.

    Muroniitmisest ei päse. Parhillatsõl aastaaol, vihka taad vai vihaku-i, kats kõrda nädälin tulõ asi ette võtta. Ainumanõ viis seod asja inemiisile vastavõetavambas muuta om hindä man mõnõ muutusõ tetä.

    Kõgõpäält tulõsi uma vällänägemine kõrda tetä. Hariligult tulõ niitä lämmä ilmaga ja inämbüste om niitjäl päävävõtmismõsu sälän.

    Ku tuu om vana, kulõhunu, vällävinünü, nii et lask niitjä rõndul moodorivärinä käen rippu ja väristä, ei olõ tuu naabridõ jaos kõgõ ilosamb kaeminõ.

    Inne muro niitmist tulõsi hindäst lukupidäväl maanaasõl ka bikiinipiirkund är niitä.

    Edimädses ei olõ säält paistva «muro» illos ja tõõsõs tulõ mõtõlda õnnõtuisi ärhoitmisõ pääle.

    Muroniitjäl ja trimmeril om pall’o püürdlejit juppõ ja ku mõni sääne su puhma hindäga üten haard, om asi nal’ast kavvõl.

    Tähtsä om ka füüsiline vorm. Õigõ maanaanõ nakkas hainaaos valmistama joba talvõl.

    Suusataminõ, kepikäümine, juuskminõ. Har’otusõ kõtu- ja kindsulihalõ, kaalalõ ja olgõlõ piäsi moodutiidjä muroniitjä pääväkavan kimmähe olõman olõma.

    Ripnõja kõtuga naabrinaanõ ei olõ väärtüs, midä suvõaol maalõ tulõvilõ turistõlõ näüdädä.

    Karvatsit jalasiiri ei taha nätä ei turisti, ei uma nuka inemise. Kõrraligu karvu maahaajamisõ riista saa joba mõnõkümne euro iist, a pilt, midä su kodoaian nätä saa, om kõvva inämb väärt.

    Maainemine vii viirde lebotama ei lää. Timä viiviir om kodomuro pääl, tikri- ja sit’kamar’a puhmõ vaihõl.

    Midä muud sul suvõl maal viil vaia om ku paar tuubi päävävõtmiskriimi, pääväprilli, tsilk pentso ja nuu üllenpuul üles loedu väiku as’a!


     
     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin