Nummõr' 261
Hainakuu 10. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Võro liin sai Kaarnakivi
  • Uudissõ
     
  • Illos seletüs erävaldusõ sildi man
  •  
  • Võrokõsõ sanna-näütemäng tull’ Soomõn püüne pääle
  • Elo
     
  • Näütlejäs saamisõ läve pääl
  • Juhtkiri
    Piimäpukk
    Vana pilt kõnõlas
    Kirä
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
      
     
    Soomõ «Sanna» näütemängun om külärahvas pääliina turisti spaa-sanna meelütänü 
      
    Võrokõsõ sanna-näütemäng tull’ Soomõn püüne pääle
     
    Fastrõ Mariko
     
    Rahmani Jani kirotõt näütemäng «Sann» tuudi lava pääle Soomõn Kaivola suvõtiatrin, suumlaisi perrä ümbre kobistõt tükk sai päälkiräs «Saun!»

    Eesti rahvas näkk’ Rahmani võrokeelist «Sanna» 2008. aastagal Tartu Hansahoovin.

    Seokõrdsõ näütemängu variandi pand’ paiklikku laitila kiilde ja tekk’ paigapäälse saisu pääle ümbre terven Soomõn tuntu kiränik Laaksoneni Heli.

    Sisu om lühkült sääne, et üts naanõ saa laiva pääl tutvas eestläse Raivoga. Raivo om herksüst täüs ja mõisnigu mõttidõga. Pärnust peri miis taht külä ellu põnõvambas tetä, kõrraldas sannan mõttõtalgu ja taht naada küllä spaad tegemä.

    Joba om ka kuulutus lehte pant ja edimädse huvilidsõ pääliinast tulõman. A nii kipõstõ ei mõistõta midägi muud vällä märki ku paikligu sanna baasil tett spaa ehk spaun. Sääl om kõik nigu kotun: söögis spaageti, vällän kilebassein, tohtri nõvvu and külämiis jne. A ku tasomist taheti tetä motoriõliga, sai küläliisil ja pia ka küläinemiisil hindil mõõt täüs. Raivo saadõti parõmbit jahimaid otsma. Perän arvati, et uma külä ja sann omma iks armsa ilma turistõldagi.
     
        
     
     
        
    Rahvas võtt’ etendüse häste vasta. Paikligu imehti tuu üle, ku häste mõistsõ Raivo osan olnu näütlejä eesti muudu kõnõlda. Eestläse es saa jälki suurõmbat arru, et tä olõs eesti muudu kõnõlnu. Naarõti ka pallidõ inemiisi kostüüme üle, kon olli naisil rõnna ja miihil uma riista: ega sis suumlanõ kah rõividõga sanna ei lää!

    Terve etendüse ao küteti lava pääl peris puiõga peris sannaahju ja sõidõti peris jalgrattaga. Tiatritegijä olli vällä märknü viil säändse as’a, et egäüts sai katõ euro iist loosi osta ja sinnä uma nime kirota. Ku tiatrietendüse lõpus läbi omma, loositas sannaahi ja jalgratas loosi ostnuidõ vaihõl vällä. Säänest võinu mi tiatri ka tetä.
     
     
     
        
    Kaivola om üts väiku LÕdagu-Soomõ külä Laitila, Lappi ja Rauma kandin, tsipakõsõ päält 250 km Helsingist. Taa tunnus läbisõitjalõ muidu küländ harilik paik, a esierälidses tege kotussõ tuu, et sääl om suvõtiatrit tett joba 51 aastat. Rahva sinnä kanti elämä meelütämises pakutas sääl ilma rahalda kruntõ majaehitäjile.

    Päält suvõtiatri tegemise pidä kodokandiselts Suhina huult katõ sanna-suvila ja üte vana talosüäme iist, kon omma muusõumitarõ, tuulik, aida, savvusann, rehi ja muidoki ka küländ suur tiatritegemise plats püürdpüünega.

    Laitila kandi kiilt om tiatrin iks avvu seen peet. Ka seokõrd oll’ tuud kuulda hulga.


     
     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin