Nummõr' 261
Hainakuu 10. päiv 2012
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Võro liin sai Kaarnakivi
  • Uudissõ
     
  • Illos seletüs erävaldusõ sildi man
  •  
  • Võrokõsõ sanna-näütemäng tull’ Soomõn püüne pääle
  • Elo
     
  • Näütlejäs saamisõ läve pääl
  • Juhtkiri
    Piimäpukk
    Vana pilt kõnõlas
    Kirä
    Ruitlase jutt
    Perämäne külg
        
     
     
    Silt piä-i kimmähe kur’alt kiildmä, saa ka ilosampa üldä, et olõ-i mõtõt tükkü sinnä, koh sul midägi tetä olõ-i   
        
    Illos seletüs erävaldusõ sildi man
     
    Ilvesse Aapo
     
    Veitü ao iist ilmu Internetti pilt ütest torõdast võrokeelitsest sildist. Mol’okaust (Facebook) ütel’, et pilt om tettü «kongi Räpinä lähkül» ja Uma Lehe päätoimõndaja pallõl’ Räpinä korrespondendil värki uuri. Tunn aigu detektiivitüüd tekk’ selges, et tulõ sõita Meerapallo.

    Sildi löüdmises tull’ Räpinä kihlkunna õdagupuulsõst otsast paarsada miitret Võnnu poolõ sõita, Pedäspääle (täämbädse võlssnimega Arusoolõ). Vanalt Võromaalt jääs tuu kotus sõs külh napilt vällä, a keelepiiri perrä om kõik õks viil õigõ.

    Juhtu nii ilosahe, et peremiis tull’ õkvalt samal aol Tarto liinast umma valdust kõrrastama ja oll’ hää meelega nõun tuust sildist, umast talost ja Pedäspää küläst kõnõlõma.

    Vägevä aoluuga kaluriküläst, minka ommava köüdedü olnu keelemiis Künnapi Ago, meremiis ja luulõtaja Ilusa Meinhard ja tan lähkül koolioppaja ammõtit pidänü Vahtra Jaan, om saanu nii-üteldä suvõkülä. Tuun mõttõn silt ei võlsi, et võõral inemesel olõ õi sääl tetä joht midägi, järveviir om võssu kasunu ja paadiga randa tulõkis inämbält jaolt matal.

    A ku ma hinnäst är «integriirse», üte tiatrimehe, üte maadlustreeneri ja üte latsitohtriga tutvas saanu ja üten kohvi joonu olli, oll’ kõik väega illos ja põnnõv. Nail kõigil oll’ sääl midägi tetä külh, niitä ja elämiisi kõpitsa, a uutmalda külälise jaos aigu külh ja hää miil.

    Tuu kolmõ tunni seen kõnõl’ peremiis, kiä uman suurõn tagasihoitusõn taha es umma näko ja nimme lehen näüdädä, tuu sildi luu kah är. Selet’, et tälle kiildvä sildi miildü ei, a hädä oll’ tuun, et ku rännumehe massinidõga Meerapalo puult tulõva, sõs näile tundus kõgõ, et tii lätt õkva, ja tükvägi säält kõrraga kupatama.

    A päält tuu, et tii otsa saa ja näil sääl midägi tetä olõ õi, om peremehel väiku poig, kinkalõ miildüs tuu tiiotsa pääl jalgrattaga sõita. Tuu silt omgi tuuperäst, et turisti huu maaha võtasi.

    Ja umakeeline om tä tuu peräst, et nii tundu Pedäspää juuriga peremehele õigõ.

    Edimädse variandi oll’ tennü Setomaa juuriga tiatrimiis Kiluski Ott ja perämädse lihvi küsse peremiis Võro instituudist Saarõ Evari käest.

    Edimält oll’ miis tahtnu sildi pääle jutu ala ka «peremiis» kirota, a sõs mõtõl’, et inne tulõ talo õks kõrda tetä, mis peremiis sa muido olõt. Huvitav oll’ viil tuu, et hindä tiidmäldä oll’ tä suvõkodos ostnu uma imä sünnükotussõ.

    Mi jutuajamisõ pääle tull’ sildi mano tii pääle ka üts illos nastik, a jo täl oll’ tan kavvõmbal õks midägi tetä, umbõ kipõstõ läts’ är, pildi pääle es saa.

    Jalgrattapoiss, kelle peräst seo silt tetti, oll’ külh uma näo ja nimega nõun lehte tulõma, esä olõ es kah vasta, kaegõ sõs, seo om Taavi. Ja ku Pedäspääle trehvät, sõs är kupatagu!


     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin