Nummõr' 274
Vahtsõaastakuu 8. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Tulõtõrjõmassin kingis
  • Uudissõ
     
  • 2013 – kultuuriperändüse aastak
  •  
  • Aasta tsirko olõ-i kats aastat nännö
  •  
  • Mooste folgipido võtt huugu
  •  
  • Võro instituudi seotalvinõ nuuri perimüslaagri oll’ 2.-4. vahtsõaastakuu pääväl Urvastõn
  •  
  • Suur lõõtsapido Põlvan
  • Elo
     
  • Rahvarõivatriibu-poodiaknõ
  •  
  • Savvusann om rahva tohtri
  • Võrokõisi lipp
     
  • Valimi hindäle lipu!
  •  
  • Navitrolla: uma lipp tege meele hääs
  •  
  • Mille võrokõisi lippu vaia om?
  • Juhtkiri
    Ruitlasõ jutt
    Perämäne külg
    Vana pilt kõnõlõs
    Uma kotus
      
     
    Rõugõ priitahtligu pritsimehe Mõttusõ Olev (kural), Kõva Kalvi ja Sariku Joel 
      
    Tulõtõrjõmassin kingis
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
     
    «Meil om tüükõrran massin är anda – võtkõ ja tekke uma komando!» härgütäse Rõugõ priitahtligu pritsimehe muialgi säänest punti luuma. Tuust om suurõmb kasu ku õnnõ tulõkistutaminõ: Rõugõn vidävä pritsimehe küläello ja tsuskva poiskõisi tehnigahuvvi takast.

    «Ku teküs Võrumaal priitahtlik pritsimiihi punt, kes massinat katõ aasta peräst vannarauda ei vii, sis annami är – GAZ 53 om vannulõ remondimiihile teedä massin ja jupi omma Võrolt poodist võtta,» lupa Riigikogo liigõ Kõva Kalvi, kiä om esi kah vabal aol Rõugõn priitahtlik pritsimiis.

    Rõugõ pritsimiihil hindäl om «lahingmassin» Kanepist saad 1980. aasta ZIL ja «viipaak» Soomõst kingis saad 1974. aasta Scania.

    Kõva Kalvi kitt ZILi: «Taa roni egält puult läbi, iks kolm silda ja kuus tsõõri vidävä. Kütet võtt 40 liitrit saa pääle är, a no mis sis!»

    Kõva Kalvi ja Rõugõ abivallavanõmb Mõttusõ Olev kitvä, et tulõtõrjõmassina pääl om iks täüsvarustus: mootorsaag, lapju, generaator ja pump (massin ei saa madalast jõõst vett kätte).

    Vald om suurõs abis

    Vinne aost pääle om Rõugõn tüükõrran tulõtõrjõmassin ja paar-kolm priitahtlikku pritsimiist olnu. MTÜ tetti 2008. aastal. Komando kulust (9000 € aastan) mass 60% pästeammõt ja perä vald. Seldsi 34 miist masva liikmõmassu kah.

    Vald mass tüükua ja massina remondi iist, pästeammõt mass tegevüstoetust ja eräle välläsõitõ ja ettevõtmiisi iist.

    Rõugõ pritsimiihi pundin olõ-i üttegi ammõdi poolõst pritsimiist, omma ärimehe, politsei, bussijuht, koolidirektri, keriguopõtaja, vallavanõmb.

    «Mehe tahtva umma küllä vai ettevõtõt kaitsa. Tagasihoitligumba tehnigamehe muidu ei olõs tulnu ei laulukuuri ei tandsma, a pritsimassina man nä tundva, et mõistva midägi tetä,» seletäs Kõva Kalvi.

    Kass alla ja klavõr üles

    Minevä aasta oll’ Rõugõ priitahtligõl pritsimiihil 22 välläkutsõt. Kümmekund tulõõnnõtust, sis viil massinidõ kraavist vällätõmbamisõ, tii pääle sadanu puu jne. «Eski kassi olõmi katussõ otsast alla toonu,» seletäs Mõttusõ Olev. «Kulupalotamisõga om rahuligumb päält tuu, ku naati trahvi tegemä ja niitmistoetust masma. Muidu oll’ keväjä joba teedä, et ku om puulpäiv ja päiv paistus, sis kolmõ-nelä aigu tulõ tuu aig.»

    Mõttusõ Olevi jutu perrä om tuust iks kassu olnu, et priitahtligu pritsimehe kipõmbalt tuld kistutama jõudva. 2011. aastal palli Taudsa külän (Võrolt 17, Rõugõst 4 km) maja. «Ahust oll’ lännü vahesain palama. Ku tuli om algfaasin, sis saa viil midägi pästä,» ütles Mõttusõ Olev.

    Teküs pritsimiihi punt om käünü ka latsiaia katussõ päält ijäd alla ajaman ja kambaga klavõri koolimaja tõsõ kõrra pääle vinnanu.

    Rõugõ pritsimehe olli viimäte välän 6. vahtsõaastakuu pääväl, ku kõrraldiva Rõugõn ütidse joulukuusi palotamisõ.

    Kõva Kalvi ütles, et palamiisi ärhoitminõ om vast kistutamisõst tähtsämbki.

    «Pritsimehe iks käävä valda pite ja ütlese, et kulõ sõbõr, sul om suidsuanduri patarei läbi,» kõnõl’ tä. «Minevä aasta sai koolilatsilõ kolm kõrda kõnõlõman käütü. Latsiaian kõnõlimi kah, et kündlit ei või ütsindä jättä ja kuis rakettega ümbre kävvü. Olõmi mitusada suidsuandurit jaganu ja looda, et no om suidsuandur egän Rõugõ valla tarõn olõman.»

    Kolm aastat om tettü Rõugõ pargin uma ja üts kõrd üle-eestiline priitahtligõ pritsimiihi kokkosaaminõ. Pritsimehe saava jõudu pruuvi ja paraadil hinnäst näüdädä. Näüdätäs pästmise tehnikat, latsõ saava vett laskõ ja vatu seen möllädä. Naasõ tegevä süvvä, möövä tuud ja tiinvä seltsile rahha.

    Rõugõ pritsimehe hoolitsõsõ tuu iist kah, et vahtsit pritsimiihi pääle kasusi.

    Pritsimassina vanõmb Sariku Joel om kor’anu tulõtõrjõtsõõri 20 nuurt. Vanõmba poisi saava massina man joba keevitä, noorõmba liivapaprõga hõõru. Joel ütles, et latsil om suur huvi tehniga vasta: latsiaida vii massin moro pääle ja om sääne mänguasi, et muud ei olõ vaiagi.
     
     
    Priitahtligu komando vanal Võromaal:
     
    Kõllõstõ, Orava, Karula, Tsooru, Lasva, Misso, Rõugõ, Suhka ja 2013. aastast Savõrna, Valgjärve ja Setomaal Meremäe.

    Valgjärve vallan om kats vahtsõt komandot

    Seost aastast om vanal Võromaal kats vahtsõt priitahtligõ pritsimiihi komandot – Savõrnan ja Valgjärvel.

    «Suurõ tii veeren piät tugikomando olõma. Lisas tulõõnnõtuisilõ om vaia ka liiklusõnnõtusõ paiku kraami vai murdunut puud är saagi,» selet’ Valgjärve vallavanõmb Kõivu Kaido.

    «Savõrnan om kümme pritsimiist. Ma esi ja volikogo esimiis kah. Valgjärve mehe Ani Friedeliga iinotsan tegevä kah uma komando.»

    Kõivu Kaido ütel’, et Savõrna komando tetäs valla alla, ei tetä eski MTÜd.

    «Tuuliku Reisidel om Savõrnan garaa˛i bussõ remontmisõs. Tulõtõrjõmassin saa garaa˛in kotussõ, tüümehe omma nõun üten lüümä ja tuud ei saa jättä pruukmada.

    Savõrnahe saami massina pästeammõdi käest, Valgjärve massinaga mõtlõmi kah midägi vällä.»


    Harju Ülle

    Kanepin olõ-i priitahtlikkõ pritsimiihi
     
    Pruuvsõmi mehi külh kokko võtta, a kiäki ei võta tuud asja ilma rahalda tetä. Vallal ei olõ rahha, et miihi palgalõ võtta. Pritsimaja om suur kah ja elektrikütte pääl. Mi es võta tuud pästeammõdi käest vasta. Ku midägi muutus, sis valla massin om kooli garaa˛in alalõ. GAZ 66, Kalevi kolhoosi vana massin.

    Hallapi Urmas, Kanepi vallavanõmb
     
    Riigi toetus nõsõs
     
    Pästeammõt tugõ priitahtlikkõ pästekomandosit (2012. aastal 980 – 3050 €) tuu perrä, ku kavvõl näist riiklik komando om ja ku kipõstõ priitahtligu pritsimehe vällä sõitva.

    Viil mastas tulõtõrjõmassina ja paakauto pidämise iist, priitahtligõ pritsimiihi arvu päält ja pästeammõdi oppuisil käümise iist. Pästmistüü iist mastas tunnihinda. Seost aastast toetusõ nõsõsõ ja egä komando saa mano valmisolõgirahha kooni 2500 € aastan. Komando luumisõ toetus om 5000 €. Varustust jaetas kah.


    Kärssinä Koit pästeammõtist


     
     
     
      
    Vali võrokõisi lipp! 
      
     
    „Tagamõtsa“ ETV-n 
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin