Nummõr' 70
Küündlekuu 15. päiv 2005
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV'
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht'
    Uudissõ
     
  • Võrokiilsit naatas kitmä
  •  
  • Orro Angela maal' pilte inemiisist ja sapikust
  •  
  • Kuusõheki läävä aolukku
  • Elo
     
  • Kikka Armand tiid leevätegemise saladust
  •  
  • Krabil elli Kikka joba inne Põh'asõta
  •  
  • Kikas Kikka küläst

  • Märgotus
     
  • Võrokõsõ Umast Lehest
  •  
  • Jää Eela: ku külä om ümbre, piät iks küläga rehkendämä!
  • Innembi
    Perämäne külg
    Kirä
     
     
     
     
    Midä tetti vastla- ehk pudropääväl
     
     
    Vastlapäiv (mi keelen liihahiide vai pudropäiv) sai jo möödä, a vanarahva tarkuisi taa kotsilõ tasus iks kõrva taadõ panda.

    Vastlapäävä ilma perrä kaeti suvist saaki. Vahtsõliina rahvas usksõ selgest taivast hääd rükä. A Põlva kandin tähend' lumõsado hüvvä mehidseaastakka.

    Vastla omma olnu iks naisi pühä. Naisi kõrdsinkäügil oll' praktilinõ puul' kah: külärahva käest kullõldi maad suvitsidõ tüüliisi kotsilõ. Rõugõ kihlkunnan oodõti vastlapääväs niisama mõnt naistõrahvast küllä. Ku tuu perrerahvaga üten seie, kasusi hää lina.

    Hariligult sõidõti linnu pikembäs korgõmba kotussõ päält kelgu vai riiga. A ka hobõsõga, kull'ussidõ helinäl. Sõidu pääl üteldi salmi kah, Räpinä puul näütüses:

    Lina liugu,
    pikkä kiudu,
    mi lina lin'ke piiu,
    külä lina küünre piiu,
    valla lina vassa piiu.

    Kanepin laulõti:
    Lina liu laskõjallõ,
    pakla takast tõukajallõ,
    lina piki linikis,
    tano lina tasatsõs.

    Võeti linakurst' puuhu, linasiimnekott' vai tsiapää rii pääle. Urvastõ kihlkunnan kaeti liu pikkusõ päält, kas tsiko jala saava õgva vai kõvõra.

    Põhisüük' olliki tsiajala, herne- vai uasupp. Nogo külän anti tsia nõna kõgõ vähämbäle latsõlõ, et sis opp häste kirotama. A kausitäüs viidi ka mõtsa, Tinnüsele. Hummogu keedeti suurmid, tetti karaskit vai pann'kuukõ.

    Räpinäl arvati, et ku kuuki küdsät, saava kapstil laja lehe. Urvastõn, et putru keedät, saa suvõl pall'o marju. Eriti hää saak' tullõv, ku lummõ satas. Põlva puul oll' usk, et ku lihahiite terä üle keese ja tullõ satassõ, nakkas sitavidämise pääväl vihma sadama.

    Vastlapäävä hummogu tull'gi joba sitta vitä: kolm kuurmat nurmõ ja kolm viglatäüt kapstamaa pääle – noorõ kuu tüü. Kanepi ümbre om uudsõlihaga atra määritü, et rossõ villä är es võtnu. Restult om teedä kunts', et ku ütsä talo laudan salaja lambit püät ja tuust villast koet kindaga kedägi teretät, sis tuu saa õnnõ. Vastlapääväl kisudu pirru palli valusahe, a haku tuvva tohi-es – hussi tulli elotustõ.

    Ketrustüü kiild oll' kõva. Kiä essü, tuul tulli eläjä suvõl aida vai lätsi muido kiinisklemä. A pudropääväl mõstu rõiva olli terves aastagas ilosa valgõ.

    Pikäpääle omma vannust kombist alalõ jäänü õnnõ latsi mängu. Vanast oll' latsil õkva ku hädä, et vurri piät saama ja tuu om alalõ täämbädseni pääväni.

    Rahvaperimüse perrä UL
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     Kae, miä ütel´!


    Võru keelen sai parõmbidõ toimõ päält 30 aastakka Vinnemaal!

    Hävitüslindaja Krüüneri Teo näkk' Eesti tagasi tullõn riigikeelega vaiva (ETV Mõtõlus)

     
       
     Uma Lehe sõbõr!