Nummõr' 267
Rehekuu 2. päiv 2012
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Põlva kihlkunna pühapaiga saava kaitsõ ala
  • Uudissõ
     
  • Võro lipu konkurss oll’ väega väkev
  •  
  • Tulõ uma söögi tsõõriklaud
  •  
  • Kolm vahtsõt umma raamatut
  • Elo
     
  • Pildikeisi Sulbi mihklilaada päält 29. süküskuu pääväl
  •  
  • Süvähavva rahvas kaes huviga tele-Süvahavvat
  • Märgotus
     
  • Rahvakirä rahvalõ tagasi!
  •  
  • Sommeri Lauri: väiku kandi omma väega huvitava
  • Juhtkiri
    Ruitlasõ jutt
    Perämäne külg
    Vana pilt kõnõlõs
    Innembi
    Piimäpukk
      
     
    Kuklasõ Uno kõnõlõs luuduslige pühäpaiku uurjalõ Reinause Reelile Mustajõõ ohvrikivist, määndse inneskine kolhoosiesimiis Nikopensiuse Gustav käskse Vinne aigu õhku laskõ 
      
    Põlva kihlkunna pühapaiga saava kaitsõ ala
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
     
    Põlva kihlkunna luudusligu pühäpaiga otsiti süküskuus vällä ja panti kaardi pääle, no tege luudusligõ pühäpaiku keskus Tarton tüüd, et neo muinsuskaitsõ ala saia.

    «Inne ku kaema lätsimi, oll’ Põlva kihlkunnast teedä 107 pühäpaika, üles löüdsemi 70 ümbre,» kõnõl’ ettevõtmisõ vidäjä Kaasiku Tiit. «A löüdsemi ka 23 vahtsõt pühäpaika, päämidselt ristipuid ja ristimõtsu.

    Kõgõ suurõmban, Rosma ristimõtsan om iks alalõ 267 puud, kukki tii laembastegemise man võeti pia kolmasosa ristipuiõst maaha.» Uurminõ näüdäs’, et kadonukõsõlõ puu sisse risti lõikaminõ om Põlva kihlkunnan elläv kommõ.

    Viil om Põlva kihlkunnalõ umanõ ohvrianni andminõ Tennüssele (eesti k Tõnis). «Omma tennüssepedäjä ja -kivi, kohe om tennüssepääväl tsiapäid ja suppi viidü,» selet’ Kaasiku Tiit.

    Uurja löüdse teedüst ka piksejummal Uku avvostamisõ kotsilõ. «Võhandu jõõn om Uku saar, kon om käütü ohvõrdaman,» kõnõl’ Kaasiku Tiit. «Kiräpääl om olnu Uku mägi, a mi es lövvä tuud üles: kiäki es mäletä tuud kotust. Pidi olõma Leetva mõtsan, a kon tuu mõts oll’ – ku kiäki tiid, andkõ teedä!»

    Üts vägevämpi pühäpaiku om 400aastanõ Kanassaarõ tammistu. Tammistu pühädüst näütäs tuu, et sääl olõ-i lubatu eläjit hoita, tammistun om ka ohvrikivi. «Üts Võro miis kõnõl’, et sääl om ka vereohvrit tettü kikkide ja kannuga,» ütel’ Kaasik.

    Ka katai, miä või ellä tuhat aastat, om olnu Põlva kandin pühä puu. «Lutsu ohvrikatai oll’ luuduskaitsõ all ku Eesti üts jämmemb katai, a torm murdsõ tuu maaha,» kõnõl’ Kaasiku Tiit.

    Kiäki oll’ tahtnu 40 cm läbimõõduga kadaja ossaharost vast midägi meisterdä ja lõigas’ tuu jupõs. Õnnõs jõudsõ maaumanik Tobrelutsu Enn inne jaolõ, ku jupi minemä viidi, ja käkse nuu aita. «Kõgõ jämmembäst tüveosast saimi pilti tetä ja Heino lubasi vällä otsi ka pildi kasujast kadajast,» kõnõl’ Kaasiku Tiit.

    GPS pästse pühäpaigaotsja essütäjä käest

    Kaasiku Tiit kõnõl’ ka piaaigu uskmalda luu. Tä läts’ Võro liina lähkül ütte tallo, lahkõ peremiis lubasi näüdädä kodomõtsan pühhä tammistut. Tuu panni kasuma taaralasõ Eesti vabariigi edimädsel aol. Tammistik oll’ puul kilomiitret talost.

    «Peremiis näüdäs’ tammistu mäekundi pääl är, naksimi är tulõma,» jutust’ Kaasik. «Peremiis paksõ, et läämi õkvatiid, ja naas’ tuud otsma. Jõudsõmi tuu mäe pääle viil kats kõrda tagasi, nigu olõssi är tettü! Essütäjä, noh! Ku ollimi kolmveeränd tunni sumbõrdanu, peremiis oll’ näost verrev, sis ma küsse ümbre nuka, et äkki panõssi GPSi tüüle...» muhel’ Kaasik. «250 miitret oll’ timä kodomõtsast vällä!»

    Inemise mäletäse kombit, a mitte noidõ tähendüst

    Uurja küsse teedüst pühhi paiku kotsilõ 300 talost, kõnõli päält 180 inemisega. «Pruuvsõmi löüdä tiidjämpi inemiisi,» ütel’ Kaasiku Tiit.

    Päält pühäpaiku küsti ka kombidõ – surma, pulma, ristjätside, suvistõpühä, kar’alaskõpäävä kotsilõ.

    Kaasiku Tiit kõnõl’, et inemise mäletäse külh vannno kombit: suvistõpühhis tuvvas kõo tarrõ, kadonukõsõlõ lõigatas puu sisse rist jne. A tuud tetäs selle, et vanavanõmba vai vanõmba omma niimuudu tennü. Mille nii tetti, tuud mäletäse ütsigu.

    «Egä inemise käest saimi mõnõ kildakõsõ. Es trehvä inemist, kiä kõkkõ tiid ja mäletäs,» ütel’ Kaasiku Tiit. «Tuu kah viil, et asi om isiklik – mille piässigi edimädsel kokkosaamisõl võõralõ tuud kõnõlõma, midä sa periselt tunnõt?!»

    Pühäpaiga otsiti üles vannu kaartõ, arhiivist saadu teedüsse ja inemiisi jutu perrä. Uurja panni kaardi pääle pühäpaiga GPS-koordinaadi, piiri, maastigumärgi (puu, kivi, uja, lätte jne).

    Õkva naatas kokko kor’atut teedüst süstemi perrä arhiivi säädmä.

    Tüü tulõmis saa kaitsõ-ekspertiis egä pühäpaiga kotsilõ. Ekspertiise perrä tetäs muinsuskaitsõammõtilõ ettepanõgi võtta kaitsõ ala nuu pühäpaiga, miä tuud viil ei olõ.

    Põlva kihlkunna pühhi paiku uurmisõs ja muinsuskaitsõväärtüse hindamisõs and’ riik 60 000 eurot. Ettevõtmist juht Tarto luudusligõ pühäpaiku keskus üten IT-Majaga.


    Luudusligu pühäpaiga omma ohon
     
    Luudusligõ pühäpaiku uurja Kaasiku Tiit om murrõn paiku alalõpüsümise peräst – huulmada inemise tüküse noid lahkma ja häötämä.

    Põlva kihlkunna kõgõ suurõmban luuduslikun pühäpaigan Taivaskual mölläse parhilla RMK tellidü massina: tetäs ruusateid ja treppe. «Mullõ üteldi, et ruusatii tulõ selle tetä, et muido sõkva inemise puiõ juurõ är, a ma esi näi, kuis tiitegemise massina olli juurõ purus sõitnu. No matõtas juurõ ruusa ala – nägemise iist är,» pahand’ Kaasiku Tiit.

    Viil hiitü tä tuust, et RMK lahk’ vana Imälätte silla är õkva inne tuud, ku lubasi lätte mano «Viimse reliikvia» paiku matkalisõ. «400 inemist trampsõ läbi Imälätte!» pahand’ Kaasik.

    RMK luudusõ hoitmisõ osakunna Kagu-Eesti piirkunna juhataja Rosenbergi Rein ütel’ kommõntaaris, et Taivaskuan treppe, sildu ja teid teten püütäs võimalikult veidü tehnikat pruuki. «No peris ilma ei saa: treppi ei saa tetä, ku maa sisse mulku ei tii, ütel’ tä. «A Imälätte sisse mi külh tehnikaga ei lähä. Ku inemise lätten trampva, sis om tuu näide kehva kultuuritundmisõ küsümüs.»

    Põimukuun jõudsõ Kaasiku Tiit pästä harvesteri hambist Kanariku ristimõtsa Põlva-Tarto tii veeren Taivaskua risti lähkül.

    «Hirmsa verevä värmi juti jäivä külh puiõ pääle, a massina panti saisma,» ütel’ Tiit.

    Harju Ülle

     
     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin