| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | Kats uhkõt pukki... | | | Vinne aol es arvõstõda tüü hulka tuud, ku ollit Eesti aigu tallo pidänü. Nii oll’gi vanõmbil vinneaignõ tüüaig väiko ja nä saiva tuuperäst pinssi kah veidü. A haiguisi oll’ näil umajago ja ruuhi pääle kullu pall’o rahha. Piimä iist võisõt saia sis peris kinä kopka ja nii ma pannigi hummogu piimä karraga puki pääle ja sis padavai liina tüüle.
Egäüts olõs tahtnu uma tiiotsa pääle piimäpukki, a naabri teivä kipõlt puki valmis ja meil es jää muud üle ku valli, määndse puki pääle karra viiä. Esä valõ hääpoolidsõ naabri: tuu oll’ tälle vere poolõst ka kavvõst sugulanõ.
Ku piimäauto tull’, sis oll’ naabrinaasõl Reenel kõgõ kipõ:täl oll’ pall’o piimä ja kardo kah pall’o. Esä küküt’ puki veerekese pääl, tundsõ hinnäst sääl halvastõ – iks nigu ülearvolinõ.
Egä naabrinaasõlõ häste es miildü sääl essä nätä, midägi näil es klapi. Reenel oll’ kõgõ päivä õnnõ üts lehm nurmõn ketin söömän, a esä pand’ tähele, et vahel omma lehmäl suurõmba sarvõ ja utar kah tõistsugumanõ. Siililegi selge, et Reenel oll’ mitu lehmä.
Kavva sa olõt viies tsõõr vankri all, ku tõnõ pukk niisama kavvõndan, katõ trepiga ja suurõmb. Naksimi piimä tõsõ puki pääle viimä.
Kõrd ma trehvsi tuu tõsõ naabrinaasõga Täl oll’ haigõmajatii jalgo all. Kõnõl’ minoga väega ilostõ. Tävveste tõnõ inemine! A elosan ma tedä inämb es näe: tä kuuli haigõmajan. Timä pukk oll’ edimäne, mis mädäsi. Tõsõ puki pääle sai piimä viil kavva viiä. Ku piimä inämb vasta es võeda, saisõ pukk viil aastit, niikavva, ku tiidevalitsus puki är lahksõ.
Mille tuu naabrinaanõ es taha, et mu esä puki man istõ? Kõrd sai ma kokko timä vanõmba tütrega. Tä es elä uma perrega vanõmbist väega kavvõn. Vast’ kilomiitre tull’ är läbi mõtso. Tä ütel’, et imäl oll’ kats lauta ja kuus lehmä... Seh sullõ väega hää piimäanniga lehm!?
Orassoni Rael-Adiina Tsolgost |
|
|
| | | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | | |
| | |
|
|
