Nummõr' 52 Piimäkuu 8. päiv 2004 TOIMÕNDUS OTSI UMA LEHE TEL´MINE ARHIIV PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)     Pääleht Uudissõ   Kahrõ om mano tulnu   Tsirgulaadal nõvvõti kõgõ inämb kalkunit ja kirivit kannu   Mulgi saiva lugõmigu Elo   Huvilidsõ herätäse kogonivanna viläsorti   Ravvatüümiis' ehit' sannasuurudsõ kündlemassina Märgotus   Kauri Kadi: mi rahva jaos jääs jaanipäiv laada varjo   Käsitüüpisiläne veren Kirä Aholämmi Perämäne külg Kagahii       Aholämmi   «Mino Võromaa» - nuur' ja värsk     Joba 17 aastat om üts' asi kimmäs: nigu kevväi tulõ, kor'atas «Mino Võromaa» konkursilõ saadõdu jutu kokku ja tetäs raamatus. Seokõrdsõ raamadu pand' kokku Silmä Anu. «Mino Võromaa» om tuun mõttõn huvitav raamat, et timä kirutaja omma latsõ ja noorõ. Seo raamat ei saaki vanas saia, selle et latsõ ei saa kunagi vanas, alati tulõva vahtsõ pääle ja nakkasõ uma keeli kirutama. Edimäidsile «Mino Võromaa» raamatilõ kirutajidõ latsõ nakkasõ piä esiki taha kirutama. Vas't lugõva täämbädse autorigi umilõ latsilõ unõjutus vähämbält umakirutõdut juttu, a võiolla ka tõisi ummi. Nii või luuta, et kiil' kannus edesi põlvõst põlvõ, nii nigu tä siinmail joba satu aastit tennü om. Timavaesta om raamatul vahtsõnõ kaasõpilt' – Margna Epu tett. Kaas' juhatas nigu tagasi vana hää Lattiku Jaani juttõ manu. Tuud vanna hääd Võrumaa ja Lattiku vaimu trehvät nii mõnõstki jutust, kukki ilmamurrõ tüküse ka latsil üle pää kasuma. Vahtsõnõ om seokõrd ka tuu, et oppaja omma kirutanu ummi mõttit võru keele ja võrukiilse koolioppusõ kotsilõ. Raamatul om tuugipoolõst, kohe edesi minnä: innekõkkõ pidänü manu tulõma värve, nii sissu ku pilte pääle. Fastrõ Mariko     mis sa arvat?   Ilm Uma Internetin     Kae, miä ütel´! «Umakultuur´, midä Võromaa om mõistnu hoita ja arõnda, tege mi kultuuripilti rikkambas.» Kultuuriministri Paeti Urmas latsi kirätöie kogomigu «Mino Võromaa» ettenäütämisel           Uma Lehe sõbõr!