Nummõr' 260
Piimäkuu 26. päiv 2012
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Võro folgipido kuts tandsmist opma
  • Uudissõ
     
  • Lasva valla mahhetalo võitlõs kihvtisüüdistüsega
  • Elo
     
  • Kuldsidõ kässiga meistri tege ravvaunikust traktori
  • Märgotus
     
  • Kuldvõtmõkõist ei olõ
  •  
  • Surnuaiapühä – suguvõsa kokkusaaminõ süämest süämehe
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Vana pilt kõnõlas
    Piimäpukk
    Perämäne külg
     
      
     
    Mahherügä. 
      
    Lasva valla mahhetalo võitlõs kihvtisüüdistüsega
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
     
    Vällämaalõ müüdü mahhevilä seest löüti kihvtijälgi, sai Lasva valla mahhepõllumajandusõ ettevõtõ ABL Baltic Seeds minevä kuu hirmsa sõnomi. Vilä puhtusõn kimmäs ettevõtõ naas’ õigust nõudma ja uut parhilla otsust, miä või mõota kõigi Eesti mahhetalonigõ tulõvikku.

    Joba minevä sügüse saat’ ABL Baltic Seeds autokuurma mahhet rükä Taani, säält edesi müüdi vili Saksamaalõ. Taani vahelaon võeti viläkuurmast pruuv ja löüti Chlormequati (maakeeli kõrrõkõvõndaja – UL) jääke, 0,04 milligrammi kilo kotsilõ (ku kõrrõkõvõndajat om pruugitu, sis päält saagi koristamist saa tuud ülepää vilä seen perrä olla 0,01-0,5 mg/kg).

    «Ku tuust teedä saimi, sis teimi kõrraga vaidõ,» ütel’ Rämsoni Arvo ABL Baltic Seedsist. «Õnnõs oll’ Saksamaal tuust 18-19tonnitsõst viläkuurmast viil kats kotti alalõ, noist võeti vahtsõnõ pruuv ja tuu pruuv oll’ tävveste puhas.»

    Puhas kõrduspruuv ütsindä hätä är es klaari. Kihvtiproovi võtnu Taani söögi-, põllumajandus- ja kalandusammõt korjas parhilla teedüst ja sis otsustas, kas Eesti ettevõtõ jääs süüdü vai sis olli kihvti-jäle hoobis proovivõtmisõ riistu külen.

    Mahhepõllumajandusõn omma kihvti-jäle pia sama kuri teema nigu spordin doping. «Põllumajandusammõtist üteldi, et ku mi jäämi süüdü ja otsus jõud Euruupa Kommisjoni registrisse, sis om Eesti põllumehel edespite väega rassõ mahhet villä Euruupa Liidun müvvä,» ütel’ Rämsoni Arvo.

    Põllumajandusammõdi mahhepõllumajandusõ osakunna juhataja Paltsi Egon käve üten ammõdi Võromaa siimneinspektri Tuliku Urvega 14. piimäkuu pääväl Lasva mail noid põldõ üle kaeman, kost hädäline vili peri oll’.

    «Hää, et ABL Baltic Seeds kutsõ meid appi uurma, kas om võimalik, et kihvt sai kuigi tan Võromaal vilä sisse,» ütel’ Tuliku Urve. «A kõik oll’ kõrran: ettevõtõ om kihvtivaba joba 2001. aastast, kihvtipritsi näil ei olõki, nä omma aastit Taani villä möönü ja inne olõ-i hätä olnu. Päält tuu – nä kasvatasõ madalat rüäsorti, kõrrõtugõvdajast olnu-s määnestki kassu!»

    «Meil om maa puhas, kemikaalõ ja väetüisi mi ei pruugi,» oll’ uman õigusõn kimmäs ka Rämsoni Arvo. «Mõtlimi, kas mõnõ tõsõ vilänurmõ päält sai kihvt tuulõga tulla, a mi nurmõ omma kõik eräle mõtsa seen.» Tõsõ talomehe ütli kah, et nä ei olõ ülepää kõrrõkõvõndajat pruuknu. Tuud pruukva õnnõ suurõ intensiivse põllumajandusõ ettevõttõ.

    Et ABL Baltic Seeds pidä ka eläjit, sis ostõti eläjile alapandmisõs põhku ka intensiivsõ põllumajanduse ettevõttidõ käest – tuu om kihvtivaban majapidämisen lubat. Firma küsse põllumajandusammõdi käest: ku põhust sai sitt nurmi pääle väetüses, kas tuust võisõ kõrrõkõvõndaja vahtsõ mahhevilä sisse saia?

    Väiku võimalus om, oll’ vastus. A ettevõtõ om ostnu säänest põhku viis aastat ja kunagi ei olõ vällämaal tettüide pruuvõ seest kihvti-jälgi löütü. Nii jäeti seo põhjus iks kõrvalõ.

    Mineväs nädälis sai ABL Baltic Seeds inspektride abiga selges, et siist Võromaalt pidi vällä sõitma iks puhta vilä kuurma. Tuu arvaminõ sai ka paprõ pääl Taani saadõtus.

    «No vaidlõs sis taanlanõ taanlaisiga edesi – mõnõn mõttõn om eski hää, et ABL Baltic Seeds om kah taanlasõ uma,» ütel’ Tuliku Urve.

    Ettevõttõ as’aajaja Rämsoni Arvo luut, et näide saatus otsustõdas inne, ku timahavast villä müümä naatas. ABL Baltic Seeds om Taani villä möönü 2006. aastast 200-300 tonni aastan ja ku halv otsus tulõ, om tuul äril pikäs aos kriips pääl.

    Leeduka ai Roosu talo mahhevilä-kuurma segi

    Kihvtivaba vilä vällämaalõ müümisega oll’ timahava vipõruisi ka Roosu talol Sõmmõrpalo vallast. «Vahtsõaastakuun mi veimi kaara Saksamaalõ, viis rekkatäüt ütstõsõ perrä,» ütel’ Roosu talo peremiis Rosenbergi Aivar. «Vahendusfirma tellit Leedu transport oll’ sääne, et edimädsen pääle laadit kuurma jõudsõ peräle kuu ao peräst. Päält tuud kõlist’ vahendusfirma tütrik: ti vilä seen omma mändsegi verevä puhidu terä.»

    Rosenberg jäi kimmäs, et sääne asi ei olõ kuigi võimalik. Es lääki kavva aigu, ku tull’ meili pääle vabanduskiri: viläkuurma olli segi aedu.

    Kukki peräkõrd sai asi kõrda, oll’ Rosenbergi hirm suur. «Paprin om kirän põllunummõr, kost kehv kraam peri om, ja inämb säält nurmõ päält villä Euruupa Liidun ei müvvä,» ütel’ tä ja märkse viil, et nimme ei olõ mõtõt petmä naada: ütskõik mändse kihvti jäle lövvetäs vällämaal vilä seest kõrraga. Nigu auto tulõ, võetas proovi.

    Roosu talo nuurperemiis ja Võromaa talopidäjide liidu päämiis Rosenbergi Ivar soovit’ mahhetalonigõl väega kaia, kon näide nurmõ omma, et mitte tõisi nurmi päält tuulõga uma nurmõ pääle kihvte saia. Roosu talol om Võhandu POÜga kõrvuisi paar nurmõ, a muido omma suurõ kraavi ja mõtsa vaihõl.

    «Kuna Eesti riik vidä nii veidü kihvte sisse, sis euruuplasõ mõtlõsõ joba loogiga perrä, et meil om puhas põllumajandus. Tuud hääd nimme ei tohe är tsurki,» oll’ Rosenbergi Aivar murrõn.

    Mahhevilä perrä om Euruupan parhilla suur nõudminõ ja hind korgõ. «Sügüse viidi kaar kotost moro päält är hinnaga 280 eurot tonn,» ütel’ Rosenbergi Aivar. «Eestin ei jõvva kiäki säänest hinda massa: Sangastõ Linnasõlõ veimi esi 200 eurot tonn.»
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin