Nummõr' 70
Küündlekuu 15. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV'
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht'
    Uudissõ
     
  • Võrokiilsit naatas kitmä
  •  
  • Orro Angela maal' pilte inemiisist ja sapikust
  •  
  • Kuusõheki läävä aolukku
  • Elo
     
  • Kikka Armand tiid leevätegemise saladust
  •  
  • Krabil elli Kikka joba inne Põh'asõta
  •  
  • Kikas Kikka küläst

  • Märgotus
     
  • Võrokõsõ Umast Lehest
  •  
  • Jää Eela: ku külä om ümbre, piät iks küläga rehkendämä!
  • Innembi
    Perämäne külg
    Kirä
     
     
     
     
    Jää Eela: ku külä om ümbre, piät iks küläga rehkendämä!
       
     Jää Eela (60) pidä Kanepi vallan Hurmin Savi turismitallo. Uman nukan om tä kogonu turismist huvitõdu talo Hurmioro perreringi.

    Egä talo näütäs tuud, midä mõist ja saa: kinkal om üümaja, kinkal hopõn', sepikoda,
    Jää Eelal olõ-i aigu egä päiv uma mehe Arvoga järveijä pääl püürhällüga sõita küdsä umatettüt leibä vai näütäs n'ardsõst põrmandurõividõ kudamist, pakk latsi hoitmisõ võimalust vai lask pinni silestä.

    Tunnustust om pall'o tulnu, näütüses Äripäävä aasta kõgõ tegüsämb äriidee 2003. aastal.

    Kost ti peri olõti?

    Ku juurist kõnõlda, sõs esäpoolidsõ juurõ omma Valg'järvel ja imäpoolidsõ Rõngun.

    Sündünü olõ Tarto liinan suurõ pommitamisõ aigu. Latsõpõlv läts' Valgutal müüdä. Olli säitsmeaastanõ, ku esäle määriti süü kaala, 25 pluss' viis' ja nii mi latsõ sõs jäimiki kolmõkõistõ imä süütä.

    Latsõst saani olõ nännü, määne valu ja vaiv om viletsüsen ellä, tuuperäst näessi iks häämeelega, et tõisil kah kinäste lätt.

    Kuis ti turismi ja seo küläringiga tegelemä naksi?

    Seo tull' sõs, ku Põlvan mul tüü otsa sai. Uhkus es lupa tüütüs registriiri. Iksõ koton uma ikmisõ maaha ja löüdse, et om vaia edesi minnä.

    Alostimi taloturismiga tasaligult, sannapäälidse tarõga. Perretsõõri mõtõ tull' elost hindäst, külälise kõgõ küssevä, et midä tan viil nätä saa, midä teil tan viil om.

    Üts'kõrd naabrimiis' ütel', et teil käü nii pall'o küläliisi, saada mullõ kah mõni. Ma sõs ütli, et hää külh, inemise küsüsse mu käest suidsusanna, a mul ei olõ tuud pakku. Tii uma suidsusann kõrda! Säält tuu asi vallalõ läts', käve naabri läbi ja 2000. aastal alostimi joba kümne taloga.

    Veitsiviisi klaaru vällä, et üts' om elon tennü ütte asja ja tõnõ tõist asja ja elotarkust om sääl seen üts'jagu, midä võinu küläliisilegi opata.

    Kuis teil naabridõga rahaas'a kõrraldõdu omma?

    Olõmi tennü tan ettevõtluskoolitust, et anda algtiidmisi. Koolitus avitas arvo saia, miä om käive, määndse omma kulu ja miä jääs lõpus hindäle perrä. Ku tulõ arusaaminõ, jääs võhlust õkva veitembäs.

    A midä inemine uma talu näütämise iist küsüs, sinnä ma hinnäst vahele ei sekä. Ku kinkalgi om hinnakiri saanisõidu vai sanna pääle ja ma tuud tiiä, sõs muidogi anna edesi.

    A pall'o om noid, kiä ei võtaki midägi, täl om hää miil', et külälise tulõva muru pääle ja saa juttu aia, umma majapidämist näüdädä.

    Tõnõkõrd taa raha ei olõki nii tähtsä, ku inemise saava umavaihõl läbi kävvü, üritüisil kävvü ja lihtsäle kõnõlda. Eriti om tuu nätä vanõmbist inemiisist, kiä nii õkva tahtva kõnõlda.

    Meil om näütüses Asi Aini, 81 aastat vana, ma õkva näe, ku nuuruslikus tä om lännü seo perreringiga, egäl mi ettevõtmisõl om edimäidsi siän platsin. Kahjo õnnõ, et tä pidi lehmä är häötämä, latsõ ei saa inämb kävvü lehmä silestämän.

    Kuimuudu reklaami tiit?

    Kõgõ parõmb reklaam' lätt iks edesi küläliisi suust. A trüküssit olõmi tennü projektirahhu iist.

    Siin om tulnuki nii märki, et ku kiäki taht meile ringi manu tulla, sõs saanu trüküt teedüst lihtsäle tävvendä. Nigu taa nimekaardipakk' om.

    Kah'os omma meil nüüd kõik' trüküsse otsan ja vahtsidõ tegemises ei olõ rahha. Projektirahha liigus, a egäle poolõ ei päse manu.

    Kiä päämidse külälise omma?

    Om nii eestläisi ku vällämaalaisi. Viimäne suvi sai erilidselt tunda sakslaisi, suumlaisi ja lätläisi.

    Vällämaalasõ tulõva ilma ette ütlemädä muru pääle, et anna üümajja. A sakslasõ tulõvagi hariligult uma esisõitja suvilaga ja sa annat näile võimalusõ külä pääl midägi ette võtta.

    Tuud või õkva opata, et turismitalunik ei või kunagi umma konkurenti halvusta. Esiki umma vihavainlast võit kliendile soovita.

    Ku turistilõ midägi ei passi, kas hind vai teenus, sõs soovida ausalõ tõisi, tuu tasos hinnäst pikä ao pääle kimmäle är.

    Kuis säändsit küläliisi är hoita, kiä turismitallo juuma ja laamõndama tulõva?

    Tuud saat tel'mise aigu jutust iks arru, kinkal määne plaan' om, sõs saat viisakalt är üteldä.

    Ega ma ei saaki taha säändsit võtta, külä om ümbre ja mis sõs külärahvas must arvama nakkas, ku egä puul'päiv om trall' tralli otsa!

    Ku meil om pido, võtt külärahvas tuust esi kah ossa. A muido om mi talo suund iks perride pääle.

    Perrepuhkusõl vanõmba kaesõ esi latsi perrä, mul tüüd ja vastutust veidemb. Ja seo tallõ müüdä käümine, miä meil om, kõlbas kah kõgõ rohkõmb latsiga perrilõ. Poisi saava sääl mõnt massinat vändätä, tütär'latsõ eläjit puttu ja silestä.

    Midä võiti soovita toolõ, kiä taht taloturismiga alosta?

    Ku sa alostat ja külä om su ümbre, sõs piät iks küläga arvõstama. Seo tüüga ruttu rikkas ei saa, turismitalo om ärelämise viis'.

    Parõmb ku taa kotus om su hindä kodo, viil parõmb ku tan om latsi ja latsõlatsi. Eläjit – vähämbält väikeisi – piät turismitalo kah pidämä. Latsõ ja eläjä, selle et ku küläline tast hindäle sõbra löüd, om täl tagasi liina minnen rahulolõminõ kimmäle suurõmb.

    A ma ei ütle, et seo retsept' kõlbas egäleütele. Ku kõik' üttemuudu tegevä, sõs varsti ei jakku küläliisi. Sõs om õkva ikulugu takan, et mis ti soovitat mullõ säänest asja. Tulõ otsi olõmanolõva võimalusõ vällä.

    Küsse Saarõ Evar
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     Kae, miä ütel´!


    Võru keelen sai parõmbidõ toimõ päält 30 aastakka Vinnemaal!

    Hävitüslindaja Krüüneri Teo näkk' Eesti tagasi tullõn riigikeelega vaiva (ETV Mõtõlus)

     
       
     Uma Lehe sõbõr!