| Pääleht |
Uudissõ |
Elo |
Märgotus |
|
|
|
Võro liina edimäne kodanik | |
Võro liina tekkümisega omma veidükese segädse luu. Vahtsõnõ kreisiliin pidi tekkümä Vanna-Koiolahe. A kindralkupõrnaatri George Browne ja kotusõpäälidse mõisnigu Mengdeni tsuskmisõ pääle anti 8. põimukuul 1784. aastal vällä kõrraldus tuvva vahtsõ maakunna kohtuasotusõ, rentmeistri ja politseimeistri Vanast-Koiolast, kohe nä olli joba jõudnu minnä, Võro mõisahe – vahtsõhe kubõrmanguliina Võrro.
Edesi oll’ vaia inemiisi ja joba 3. põimukuul oll’ kindralkupõrnaatri keisrinna Katariina II vällä käünü uma plaani, kuis säädi vahtsõ liina piiri, maatükü ja edimäidsile inemiisile antava kerendüse. Plaanin oll’ nigu Vanan-Koiolangi vällä jaka edimält 40 maatükkü ehitüse jaos.
Nöörimaa kotusõ päält õgalõ ka ütessä vakamaad põllu- ja hainamaas.
Maatükü taheti jaka ka 32 käsitüülisele, kuvvõlõ kaupmehele, aptekrilõ ja kõrtsmikulõ.
Periselt sai Võro liina edimädses elänikus Narva liina kodanik Smirnovi Piitre.
Timä and’ uma avaldusõ Võro liina elämätulõkis 17. piimäkuul 1784. aastal (Võro liina sis viil es olõki!).
Tuu oll’ ummamuudu johtuminõ, et timäst sai Võro liina edimäne kodanik-elänik: nimelt jäi Narvan näide perrel ruumi veitüs uma äri edendämises (tä oll’ kaupmiis). Nii tä kirot’ki avaldusõ maatükü saamisõs ütte Eesti liina. Sis trehväs’ki nii, et peris vahtsõnõ liin oll’ tegemisel, kon maatükke küländ, ja nii lubatigi tälle maatükk viil inne liina luumist.
Et vahtsõs elokotusõs sai Võro, sis läts’ki Smirnovi küsümine Liivimaa kindralkupõrnaatri kandsaleihte ja arhiivi, kost sis jõudsõ ka Võromaa muusõummi.
Ruusmaa Arthur,Võromaa muusõumi päävarahoitja
| | |
|
|
| | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | |
|
|
|