Nummõr' 259
Piimäkuu 12. päiv 2012
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Pido-nädälivaih
  • Uudissõ
     
  • Oppus avitas uma söögi rahva sekkä
  •  
  • Päts tulõ Ruusalõ
  •  
  • Vahtsõnõ lõõdsaplaat
  •  
  • Edimäne sann õnnõ liha suidsutamisõs
  • Elo
     
  • Nahaparkminõ – paras vaiv
  • Märgotus
     
  • Osula Hugo: tuu aig nakkas ümbre saama, ku jummal oll’ auto!
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Vana pilt kõnõlas
    Kagahii!
    Perämäne külg
      
     
    Bussikuning Osula Hugo Osula külän 
      
    Osula Hugo: tuu aig nakkas ümbre saama, ku jummal oll’ auto!
     
    Mootor Grupi juhatusõ esimiis, Eesti kõgõ suurõmba bussifirma Sebe ja viil mitmõ transpordifirma umanik Osula Hugo (55) sõit esi kah rohkõmb bussi ku autoga.

    Sõmmõrpalo valla Osula küllä intervjuud andma tull’ tä väikubussi RAF Latviaga, määndsega Vinne aigu marsruuttaksot sõidõti.

    Hugo kasvi külh üles Ida-Virumaal Mäetagusõl, a võro veri kisk tedä iks siiä.

    Sebe om valitu kõgõ parõmbas tüüandjas inemiisi vidämise alal (2009). Kuis olõti jõudnu sinnä, et bussijuhi omma kõgõ lahkõ ja ku buss jõud Võrolõ, sis ütles juht võro keelen: «Olõti jõudnu Võrolõ. Hää võrokõsõ, aituma, et sõitsõti Sebe bussiga, hääd kodojõudmist!»

    Ku majanduskriis oll’, sis bussijuhi kurtsõ: inemise omma murrõn, tulõva bussi ja sõimasõ meid. Kõnõlimi sis näile, et kaegõ: noil inemiisil ei olõ tüüd, a ti istuti hummogu bussiruuli, õdagu lääti kodo ja saati kimmäl kuupääväl palga kätte. Pruuvkõ olla toes noilõ, kes ei tiiä, mis uma murrõga tetä!

    Ku saa rohkõmb palka massa, saa parõmbit bussijuhtõ tüühü võtta. Esieränis tubli om mi Võro kollektiiv: võrokõsõl om iks lahkus seen, hää tujo ja suuv ummi tundit vällä näüdädä.

    Mu esä oll’ väega emotsionaalnõ inemine, võro rahvas om ülepää emotsionaalnõ.

    Nii et võrokõisiga om lämmi läbisaaminõ?

    Om jah! Ku esä vangilaagrist tagasi tull’, pidimi jäämä Ida-Virumaalõ. A 1960.-70. aastil kävemi egä nädälivaihtus Võromaalõ sugulaisi mano, mõlõmba vanaimä mano. Esä iks ütel’, et ku joba Tartost läbi, sis lätt hing vallalõ. Võromaal omma eestläisi juurõ, tundõ ja vägi!

    Olõti ütelnü, et teil ei olõ Hispaanian suvilat. A kas Võromaal om uma majakõnõ?

    Kah’os ei olõ, suvõkodo om hoobis Hiiumaal – Kõpu puulsaarõ tagomadsõn otsan Kalana külän. Imä eläs iks Alutagusõ mõtsu seen ja pidä mehidsemajapidämist katsa suurõ taruga.

    Nii ma käügi Ida-Virumaa ja Hiiumaa vaiht, Võromaalõ trehvä kuun kõrra. A 2003. aastast, ku Võro autobaasi pankrotist üle võtsõmi ja siiä pall’o hinge pandsõmi, olõmi saanu väega hää tulõmusõ hindä meelest. Päält tuu, et bussijuhi omma tubli, teemi tüükuan egäsugutsit imevigurit Suumõ, Ruutsi ja Norramaalõ.

    Teiti Norra ringraamiiskunnalõ bussi-remonditüükua.

    Rikka norraka tahtsõ säänest «imeasja» telli. Oll’ murõ, kuis peenükese tüüga toimõ tulõmi, a Võro mehe vidi vällä. Arva, et seolõ telmisele tulõ timahava ja järgmädsel aastal lissa.

    Nii et tiiti riigi asõmõl esi regionaalpoliitikat?

    Ei, seo ei olõ regionaalpoliitiga! (Naard.) Ma tegele ettevõtlusõga Berliinist Peterburini. A Võromaa om nii kodonõ ja lämmi kotus, et ma ei taha siist är minnä.

    Konkurendi ütlese, et liinilupõ jagaminõ om Sebe kasus. Esi olõti vandnu riiki tuu peräst, et ku pensionäär tege tüüd, mastas tälle iks pensionni ja tuu tsolk tüüjõuturgu. Kuis saa ettevõtja poliitikat mõota? Kas tulõ viiä ministri karmanihe 100 000 eurot?

    Tiiäti, ma olõ tävveste mittepoliitilinõ, ei olõ ütegi partei liigõ. Kuigi konkurendi pandva mullõ süüs, et ma ollõv hää lobimiis. A ku sa esi ei mõista, ei taha, ei suta, sis lobista nii pall’o ku tahat, lõpus olõt iks ummi asjoga sääl, kost alostit.

    Ku IRL tull’ võimulõ, külh sis proomiti minno är meelütä. Peräkõrd pästse mu tuu, et ütli, et ku nä mu küsümüisi pääle vastada mõistva, sis ma mõtlõ liikmõs astmisõ pääle. Näütüses küsse, ku pall’o aigu tuus lätt, ku Eesti bussijuhi saava Soomõ bussijuhtõga võrdsõt palka. A nä ei olõ seoniaoni vastanu...Sis naas’ hulga bussijuhtõ är Suumõ minemä. Tull’ sääne tunne, et pia ei olõki inämb kellegagi bussiliine üllen pitä. Ettevõtja ei saa jo palka nõsta, ku kõik poliitiga om tsihit vähämbpakmiisi pääle!

    Määnest otsust olõt kõgõ inämb kahitsõnu?

    Olõ viimätsel aol kahitsõnu tuud, et Valgõvenest är tullimi. Meil oll’ Valgõvenen väega edukas firma. Ma möi tuu maaha: tekkü tunnõ, et Lukašenka ja taa värk om iks sääne, et ütel Eesti ettevõttõl ei olõ mõtõt sääl olla.

    A ma näe, et meil olõs sääl väega häste lännü. Teimi sääl nutiga ausat tüüd. No a ku Tarto liinaliiklustõ ostsõmi Kamazi bussõ, sis naati mõnitama, et kaegõ, Lukašenkalõ viidi mi rahva raha! Kiäki es mõtlõ tuu pääle, et bussi olli kolmandigu võrra odavamba, kvaliteet oll’ põhimõttõlidsõlt sama. Olõs ostnu bussi Türgist, Saksamaalt vai Skandinaaviast, olõs massumasja masnu kolmandigu võrra inämb.


    Teil omma Peterburi bussiliini, plaan käümä panda luksusrong Peterburgi. Kas vinläisiga ärri aia ei pelgä?

    Vinläsega om tõtõstõ niimuudu, et ku tä om kongi ärin seen, sis tä taht ka tüüri. A meil ei olõ vinläisi ärin seen. Peterburin omma külh inemise tüüle võedu, a ku ma 1997-98 sääl uma äri tei, sis ma olli paigapääl kuiõ kaupa. Parhilla ma esi ei juhi tuud, a eesti poisi omma sääl kõik aig, tõistõ ei saa.

    Kirämiis Contra om ti tsõdsõ pojapoig. Kuis ti läbi saati?

    Peris häste. Mu suguselts om Võromaal suur. Mu murõ om, et ei olõ nii pall’o aigu sugulaisiga läbi kävvü, a sõsar hoit sugulaisiga tihtsät köüdüst.

    Umal om kah kolm poiga, kuu aigu tagasi sai vanaesäs – nii tuu aig lätt! Seo nätäl olli kats päivä Madridin, kats päivä bussitehassõn, eelä õdagu kai latsõlast, täämbä olli suurõtiimuusõumin, hummõn teemi Võrol tsipakõsõ ðõud bussõga (intervjuu om tettü 26.05. – UL).

    Midä arvati Contra luulõtuisist?

    Oi, mullõ miildüse! Tiiäti, mu esä oll’ kah nii sõnakas miis, ma ei olõ nii sõnakas, nigu mu esä oll’. Essäkene, kuis külh ütele maamehele oll’ ant sääne kuldnõ suuvärk! Esä oll’ sovhoosin autojuht. Keskkoolin kutsuti vanõmba kuuli, pidivä latsilõ midägi suuvma. Esä tull’ pistü, kõnõl’ kümme minotit selgele ja lihtsäle tuust, miä nuurile inemiisile tähtsä oll’.

    Klass kullõl’. Esäl oll’ andi kõnõlda ja elos õigit põhimõttit anda. Võta timä iin mütsü maaha.

    Ku üts nuur inemine taht saia ettevõtjas, millest tä piäsi pääle nakkama?

    Latsõst pääle olõsi vaia triini rehkendämist, loogilist ja loomingulist mõtlõmist, suhtlõmist, visioniirmist, arrusaamist asjost. Inglüse kiil ja kõik muu tulõva perän esi. Andsõ sügüse Osula koolin tunnõ (projekt «Tagasi kooli!» – UL) ja latsõ küssevä, mändsel alal tasos ettevõtjas naada. Mul om kõtualonõ tunnõ, et pia tulõ maailman söögiga suur jama. Meil om maad ja vett, no või-olla viil mitte kümne, a katõkümne aasta peräst om tuu maailman kõva kapitaal.

    Hindä tulõviguplaani? Pensionilõ ei olõ plaanin jäiä?

    Oi ei! Mul omma ettevõttidõ iinotsan noorõ päälenakkaja mehe. Mu üts tsiht om triini noid nuuri miihi saama häste edukas. Näil om potentsiaali, võimaluisi ja nägemist. Tõnõ tsiht om ütist transporti edesi arõnda. Maailm lätt ütidse liikmisõ tsihin. Ka meil nakkas ütine transport saama mõnusas ütenkuun olõmisõ keskkunnas. Tuu aig, ku jummal oll’ auto, kõgõ uhkõmb oll’ sõita vana bemariga ja tetä musti juttõ asfaldi pääle, nakkas ümbre saama.

    Küsse Harju Ülle

      
     
    Contra (Konnula Margus), Osula Hugo tsõdsõ pojapoig: 
      
    Mi pere om iks Osula Hugo perrega läbi käünü, mu esä om ka Ossulidõ (Ossul oll’ perrenimi inne «eestistämist» – UL) ütest harust peri. Hugo esä oll’ inne sõta Urvastõ puhkpilliorkestrin tegijä – Osula Otto.

    Mu meelest jätt Hugo päältnätä tundõ inemisest, kinkal om aigu külh, olku et tä piät kõik aig telehvooni võtma vai minemä järgmädse pääväkõrrapunkti manu. Kimmäle om täl kõgõ kipõ, a tuud kipõt timäst koskiltotsast vällä ei paistu. Ku tä vähägi saa, sõit ärikokkusaamisõlõ bussiga, and esi iinkujju.


     
     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin