Nummõr' 259
Piimäkuu 12. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Pido-nädälivaih
  • Uudissõ
     
  • Oppus avitas uma söögi rahva sekkä
  •  
  • Päts tulõ Ruusalõ
  •  
  • Vahtsõnõ lõõdsaplaat
  •  
  • Edimäne sann õnnõ liha suidsutamisõs
  • Elo
     
  • Nahaparkminõ – paras vaiv
  • Märgotus
     
  • Osula Hugo: tuu aig nakkas ümbre saama, ku jummal oll’ auto!
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Vana pilt kõnõlas
    Kagahii!
    Perämäne külg
      
     
    Lavvatäüs hääd umma kraami – Võromaa söögioppusõ lõpp 
      
    Oppus avitas uma söögi rahva sekkä
     
    Peedosaarõ Kaisa
     
    Lavvatäüs umast kraamist vannamuudu nippega tettüt süüki – sääne oll’ Võromaa süüke tegemise oppusõ lõpõtus 5. piimäkuu pääväl Võromaa kutsõhariduskeskusõ opiköögin.

    «Hää, et vana Võromaa süük lätt ka rahva sekkä. Pall’o söögioppusõl käünü inemise tegevä egä päiv rahvalõ süvvä: Kupõrjanovi pataljonin, hotellin, turismitalon...» kitt’ Võro instituudi uma söögi projektijuht Guerrin Triinu, kiä oll’ oppusõ kõrraldamisõ man söögimeistril Pihlakase Silvil abin.

    Päält tuu, et no mõistva koka vanno süüke tetä, saiva nä oppusõl tiidmist, mändsest talost määnest söögikraami osta saa.

    Guerrin Triinu jutu perrä saa mi kandist pia kõkkõ, midä söögitegemises vaia lätt, õnnõ kanepiga om rassõ. «Pidimi telmä kanepisiimnit ja -jahhu Saksamaalt, a no om Võromaal uma kanepikasvataja,» ütel’ tä. Hariligust poodist ost Triinu esi õnnõ hapundkuurt ja võidu. «Muu kraam tulõ umast aiast, talomiihi ja tõisi kasvatajidõ käest,» selet’ uma söögi edendäjä.

    Uma söögi oppusõl tetti ka kattõ ruuga, mink tegemise oppusõ saat’ Guerrin Triinulõ Uma Lehe lugõja: kalasuppi ja tsiajalarulaati. Triinu tennäs kõiki söögimeistrit ja kuts nikani ku suvõ lõpuni saatma viil vanno süüke tegemise oppuisi Võro instituuti timä nime pääle.

    Võro instituudi rahva lemmigu olli kardoka-rüäpudõr, taarisupp ja massavorst.

    Kursusõl üten löönü ainumanõ miis Tellismaa Tõnu (39) Vana-Vahtsõliina küläliisimajast ütel’, et timäl om plaan kõik aig niimuudu süvvä tetä, nii hindäle ku küläliisile. «Ku lavva pääl olõ-i tõist süüki, sis mis näil üle jääs ku seod süvvä,» muheli tä. «Õnnõs om Võromaa küük sääne, et egäüts löüd siist umalõ kodokandilõ umadsõ söögi.»

    Pindise Aire (37) Kubija hotellist tõi säändse näüte: «Tei tüü man rabarbri-mahhekesvävattu ja kõik jäi alalõ. Ma sis ütli tüüliisile, et pruuvkõ no veidükesegi. Mõni sis ütel’, et seo om jo sääne hallikas, tulõsi melissi vai midägi mano panda. Ku är prooviti, sis miildü pia kõigilõ.

    Tuu om iks nii, et kõik aig piät mano kõnõlõma. Tuust ei avida, et tiit söögi valmis ja panõt lavva pääle.»

    Aire om ka hotelli külaliidsile Võromaa süüke paknu. «Ku tuldas küsümä, sis iks tii midägi hääd ja parõmbat mi köögist.»

    Oppusõ kokkovõtmisõl oll’ ka Demjanovi Dimitri kulinaariainstituudist. Tälle miildü mi kandi süük ja elo väega. A tä ütel’ ka tuud, et vällämaalasõ võisi kah Võromaa söögist arvo saia. Tuujaos tulõ vällä märki uma kulinaarnõ kiil ja tetä söögi viil huvitavambas.

    Süüke oll’ lavva pääl pall’o. Mu lemmigu olli taarisupp, naadisalat, kohopiimäruug makõhaina ja tomatiga.Taarisupp oll’ sääne hää kreemikas ja makõ.

    Naadisalat oll’ edimält tsipakõsõ hirmsa, a ku olli maitsnu, sis mõtli, et võissi esiki tetä. Kohopiimaruug makõhaina ja tomatiga oll’ sõira muudu, a pehmemb ja mahhemb.
     
     
      
    Kaljasupp
    (või ka ollõst tetä, kinkalõ miildüs mõrksamb maik)

    0,5 l piimä
    0,25 l kalja
    1 dl tsukõrd
    3 munna
    Täüsterä- vai rüäsaia tükükeisi


    Lüü muna tsukruga vatulõ, panõ mano kali ja kiijä piim. Kuumuta, kooni supp muutus paksõmbas: panõ kauss kiijä viiga anoma kotsilõ, selle et munasegu ei tohe kiimä minnä, muido tõmbas muna kokko!

    Või mano panda ka 2 spl riisijahhu, et suppi paksõmbas muuta. Küdsä täüsteräsaia tükükese ahon kaneeli ja tsukruga kuldpruunis. Paku makussüüki külmält kuun saiatükükeisiga.

    Läte: Võromaa söögioppus


     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin