| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
|
|
|
| | | | | | Parv Võro liina I latsiaia latsi 1933. aasta lehekuun üten juhataja Toomõ Idaga | | | | |
| Kuis Võro liin edimädse latsiaia sai | | |
1923. aastal kinke Võro suurmaaumanik Cäsilie Laury osa umast krundist Võro liinalõ latsiaia ehitämises.
Järgmädsel aastal alost’ki Võro liina edimäne latsiaid tüüd õkva valmis saanun majan, mille joonissõ tekk üts ehitüse üliopilanõ.
Latsiaid tüüt’ päävän õnnõ neli-viis tunni, söögis olli kotost üten võedu võiuleevä.
Latsõ opõ laulõ, mängõ, käsitüüd: pletmist, voltmist, meisterdämist, savist vuulmist ja tsehkendämist. Kirotama oppamisõ man tarvitõdi tahvlit ja krihvlit. Lugõma opminõ käve «Kikka-aabidsa» perrä.
Latsõ olli katõn parvõn vai rühmän, latsi oll’ 60 ümbre.
Latsiaia juhataja oll’ kooni 1945. aastani Toomõ Ida. Latsiaid tüüt’ tan kooni 1984. aastani, päält tuud viidi tan olnu 50 last üle Võro 2. latsipääväkodo.
Vahtsõ Eesti vabariigi alostusõn oll majan Võro maavalitsusõ kultuuriosakund, no om Võro instituut.
1923. aastal paika pantu plaani perrä olli edimädse kõrra pääl opiklass ja mängmise saal, küük ja mõskmistarõ ni põradsõ Uma Lehe toimõndusõn oll’ oppajidõ tarõ.
Tõõsõ kõrra pääl oll’ kuus elotarrõ ja kolm abiruumi.
No omma tarrõ umajago ümbre ehitedü, a maja näge vällä täämbädseni inämb-vähämb sääne, nigu tuu ehitedi.
Ruusmaa Arthur, Võromaa muusõumi päävarahoitja
| | | | |
|
|
| | | | | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | | |
|
|
|
