Nummõr' 258
Lehekuu 29. päiv 2012
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Urbanilaat – hää olõmisõ laat
  • Uudissõ
     
  • «Kiä aian» – latsi pesäpido Põlvan
  •  
  • Suvidsõ uma saatõ ETVn
  •  
  • Vahtsõnõ võrokiilne Täheke
  • Elo
     
  • Inneskidse Nokia juhi ahi tetti võrokõsõ kahhelkivvest
  • Märgotus
     
  • Ilvesse Aapo: elo kaemisõst vallaliidsi silmiga nõsõs hääd!
  •  
  • Regionaalpoliitika mõttõtsõõr 3: Mulgimaalt ja Räpinä kandist
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Vana pilt kõnõlas
    Perämäne külg
    Kagahii!
      
     
    Ruitlasõ Olavi, vandõnõvvomiis 
      
    Ott ja Ilves kablan
     
    Õkvalt inne suurt Eurovisiooni-pito, inne tähehilkämist ja komeedihando, läts’ tassakõistõ tiile eesti armastõt laulja, vanameistri Orumetsa Vello. Suur rahulik miis, kiä mõistsõ umal aol mu vanaimä jala tatsma saia ja silmä 40 aastat noorõmbalõ helkämä panda.

    Mamma tull’ õks vaihõl köögist, suun lauluviis: «Korraks vaid ainult sain ma olla sinuga...» Ja sõs häbendeli õkvalt esihinnäst ja käkk’ papa iist silmi, selle et laulu mõo oll’ 1910. aigu sündünüile revolutsioonilinõ.

    Puulpäävä õdagu, Eurovisiooni-ülekannõt kuuldõn mõtli, et miä om juhtunu, et muusiga säändses om muutunu. Inemise rüükvä ku tsia aia vaihõl. Hõbõhõdsõ väiku nanoosakõsõ muudu poiskõsõ hüplese ja värisese muusiga perrä. Üts nuur miis värisi, nigu olõs kolm minotit vasta eelektrikar’ust kusõnu. Minkjaos? Orukas tull’ püüne pääle, muhel’ veidükese, pand’ luu minemä ja...

    Laulõ sõnomi anni märki pääldäolõkist. Ütengi tekstin es rõhuta ütegi tõõ egä halupunkti pääle. Es kuulõ tõtõt, et Aserbaidþaan om niipall’o Euruupa riik, ku tsiga om kägo. Es kuulõ kõrdagi, et Aserbaidþaanin om sama valitsõmistava ku Lukašenko man Valgõnvenen. Es kuulõ ütengi tekstin, et Kriika om võlgu, et osoonikiht om laonu, et kasvuhuunõgaasi tekütäse häti ja et nafta om pia otsan.

    Ku Leplandi-poiss laulsõ Ilvesse Aapo ilosat teksti «Kuula ja vaata», sõs telekast oll’ nätä, et Väiku-Ott om kõrvaldõt, et tä ei prooviki kullõlda, ei prooviki kaia, om kas hoimatsõs lüüd vai seere külge köüdet.

    Otikõnõ pallõl’ inne ülesastmist eski jumalat, a jummal kah üle kuvvõnda kotusõ es saa anda, ku Kallõv todapiten kivi kammitsan om.

    Ma usu, et Vilbre ja Normet kutsutas no, ku nä tagasi omma, prokuratuuri seletüisi andma, selle et Väiku-Oti mõovõimuga oll’ silmi näten kaubõld ja es olõ rassõ arvo saia, et svenssoni sai tä seokõrd hindäle.

    Väiku Ott Väikus Otis, a kon Ilves oll’? Mink külge timä köüdeti? Ma arva, et Ilves köüdeti kah seere külge. Mõnõ Balkanimaa lauljapreili uma külge. Ja punkti lätsi jälki svenssonnõlõ.

    Mu meelest tulõsi kapol veidükese Swedbanki puistada. Sinnä võigi olla kirvõs matõt. Kuis svenssoni säändse sita pääl säändse vissi lasi?



     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin