| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
|
|
|
| | | | | | Rõika Andres, Mulgimaa Halliste vallavanõmb | | | | |
| Regionaalpoliitika mõttõtsõõr 3: Mulgimaalt ja Räpinä kandist | | | | Inemise ääs* | | |
* NB! Lugu om mulgi keelen! Ku om rassõ arvo saia, sis või pruuvi kõva helüga lukõ!
Egä aaste jääs nii Mulgi- kui Võromaal inimesi üte väikse valla jagu vähempes. Egä kõrd, kui sellest kuuleme, kostve pallalt sügäve ohke, et mes me, väikse inimese, sinna iki tetä saame.
Linnan om elu paremp ja vällämaal rügä rohilesemp.
Regionaalpoliitikan om pirla säet keskkotuse pääle täempetse olukõrra allaoidmine.
Oidmine ei tuu maailman manu uut väge ja muudsa sõnage kõnelde – kvaliteeti. Mede regionaalpoliitika edesiminekus ei saa nimete aruannet kõrran koolikatuste või ülevärvit bussijaame kohta. Midä saa nimete täädlikus elu edesiviimises, regionaalpoliitikas, om riik tegemede jätnu või salamisi valdu kaala sokutenu.
Aga sii pias oleme egä kõrraligu riigi põhikohus. Kõneldes, et raasikse raha man om mede asustus õre. Kui kaia tiheste rahvast täüs olevit riike nagu Malta ja Holland, sis parempe tulemuse om nende kõrvan medege samasugutse väikse rahvage riikel – Rootsi, Soome ja Taani.
Maal om elu sis, kui om ettevõttid ja tüüd. Me võime egä kotuse pääl luvva sääduste ja regulatsioonege vägä kõrraliku ettevõtluskeskkonna üten tiide ja elektrege, aga kikke sedä om päälinnan iki paremp ja lihtsamp kätte saia.
Üle maa om luudu rogramme toel tüüstusalasit ja parandet asja-aamist majanduse mitmekesistemise jaos. Sellest ei ole avitanu kõrraliku edesimineku jaos.
Rohkemp avites noorde ettevõtjade ja uvvenduslike tegevuste toetemine esiki kuni 80%.
Mõtelde tasus kah palgatoetuste pääle. Kas sis uvvendusliku ettevõtte luumise man veerepäälsitese kantese või välläõppin noortele, kes laanive maale elu edesi viima tulla pääle linnan kõrgide kuule lõpetemist.
Egä maakonna edesiminekule om toes edesi viia keskuse tugevempes tegemine. Sii luup kohapääl oma kandi tunnet.
Villändimaa nägu om loonu Tartu Ülikooli Villändi kultuuriakadeemia. Edespidi tasus kaalu mitmide avalike asutuste tuumist maakonnakeskusese. Eestin om aridusministeeriumi tuumine Tartuse kahtlemede tähtis regionaalpoliitiline samm. Viil suuremp mõju om säändsel riigiasutuste tuumisel tõiste keskuste manu.
Mõne ministeeriumi, selle osakonna või riigiasutuse tuumise mõte Villändise või Võrru võip pirla tundude vähä ullumiilne, aga regionaalpoliitika kotuse päält ülitähtis.
Kige kallimpes saap pidäde taristu parempes tegemist. Mede kante (nagu terve riigi) edesiminekut toetep Tallinna–Tartu maantii kõrdategemine ja Rail Balticu raudtii rajamine.
Säälsaman väiksempide tiide musta katte ala viimine, kõrralik elekter ja kiire internet annave egäle kotusele manu elämisväärsust ja kikke sedä, mes inemese riigi puult tegeligult oodave.
Regionaalpoliitika piap oleme inemese jaos. Egä kõrd, kui ma kulle jutte, et Eesti Energia elektre sissipanekumass vana talukotuse pääle om üle mõistuse kallis, sis tahas küsta: kas iki riik taht, et maal elu edesi lääp?
Siit sis kolm inimese ääs mõteldu ettepanemist: rogramm elektreühenduse luumise jaos ajaasutusege kanten (esmalt aaluulise talukotuse), talude sissesõidutiide ek tanumide kõrdategemise rogramm neile, kes tahave maal vana maja üles kõpitse, ja edesi tules tetä kajutii (võro k kaivotii – UL) rogrammi. Nii asja toeteve inimest ja aviteve aaluulist talumaastiku ja asutuse taastamisele taluelu üles ehite.
Kik nii tegevuse massave pallu. Aga regionaalpoliitiliselt parempe järe pääl riiken om ammu aru saadu, et egätsugu aldusküsimuste lahendemine omgi kõrgempe innage. Egä ää tegu avites veerepäälitsit maakonde edesi.
Suuremp väärtus kõrraligu regionaalpoliitika man om võimalus tagasi juurde manu minna ja olla rahvusligu järepidevuse manutooja.
|
| Pästke hinnäst esi! | | | Eesti Vabariik vidä maalt viimädse tulõtõrjõmassina ja mehe minemä. No tulõ taivas appi – nigu maal inämb ei olõs, mis tulõh palas!
Loet aolehest vai kaet televiisorist, et pästjä jõudva peräle, ku maja palas vallalidsõ tulõga ja pästä olõki-i midägi.
Midä pästjä päst? Tä sõit 20 kilomeetrit maaha, et vussisõidõtol autol akujuhtmit vallalõ arota. Huvitav, kas autojuhilõ ei olõ opat, koh akujuhtmõ omma ja kuis noid vallalõ võtta?
Mis mõtõt om säänest pästjäammõtit ülepää ülleh pitä, ku tä ei lövvä 112 juhtmiskeskusõ juhatusõ perrä tulõkah’okotust?! Nigu Kanepi kandin juhto.
Mis kasu tuust om, ku üle 500 m² palamispinnaga puuhuunit kistutas ütsainus massin? Tuu tulõkah’o oll’ mu hindä esä-imä talohuunõh. Pikne lei üüse kellä katõ aigu huunõhe, «pästjä» tulliva poolõ tunni peräst ja teivä umma tüüd päivä kellä 12ni, tõõnõ päiv viil takkaotsa.
Nüüt om mullõ umist kogõmuisist küländ ja ma ei loodaki pästjide käest api saia. Pikse aigu võta voolu vällä ja hoia hüdropuldi vett täüs, käeperi. Käsihüdropult om viil esä perändüs.
Vanast pidi egäh taloh edimäne kistutusriist olõma. Nüüt sis olõmigi tagasi tuuh aoh. Midägi om, midä vanast aost tagasi tuvva!
Jõksi Ado Räpinä lähköst Kirmse küläst
Uma Leht uut viil mõttit regionaalpoliitikast: kirotagõ info@umaleht.ee vai Uma Leht, Tarto 48, 65609 Võro liin.
| | | | |
|
|
| | | | | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | | |
|
|
|
