| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
|
|
|
| | | | | | Kersna Taivo kõgõ suurõmba kahhelkiviga, midä tä seoniaon tennü om | | | | |
| Inneskidse Nokia juhi ahi tetti võrokõsõ kahhelkivvest | | | Harju Ülle
ylle@umaleht.ee | | |
Väiku kahhelkivivabrik uman koton – Krabi juuriga Kersna Taivo (52) unistus om teos saanu vahtsõn elopaigan Loosu külän.
«Taha tetä tuud, midä ütski tõnõ Eestin ei tii. Olõ nigu individuaalrätsep,» ütel’ kahhelkivimeistri. Tä kitt’, et tege Eestin kõgõ suurõmbat ahopotti mõõdin 22x28 cm.
Ümärigu aho jaos mõtõldu poti omma viil vägevämbä: 31x34 cm.
Taivo käest saa telli sändse suurusõ ja värmiga ahopottõ, nigu vaia lätt, näütüses vana kahhelaho kõrdategemises.
Esieräliidsi ahopottõ saa-i müvvä väega hulga, a tuu-iist omma kundõ esierälidse. Kõgõ tähtsämb kundõ oll’ inneskine Nokia juht Ollila Jorma. «Üts Võromaalt ärkaranu pottsepp tekk’ tälle ümärigu aho,» selet’ Taivo. «Ollilal om suur vana kõrdatett maja Lahtin. Sääl om ka üts Häädemeeste ahi ja kolm harilikku savikiviahjo. No ommaki mu poti timä aho seen ja ma kirodi eski uma mobiilinumbri üte poti pääle. Andsõ garantiis sada aastat!»
A siski ei piä miljonäär olõma, et hindä kodo kahhelahjo saia. Kersna Taivo rehkendüse perrä saa tuhandõ euroga üte aho jago kahhelkivve (nii 120 põhipotti ja 40 nukapotti). No aho sisse lätt päält tuu viil hulga harilikkõ savikivve kah.
| | |
| | | | | | Taivo ütel’, et Eestin tetäs külh päämidselt savikiviahjõ, a kahhelahi pidä kavvõmb vasta ja tuu iist om laapsamb huult kanda. Ka ehitä om tuud laapsamb ja pottsepil om kahhelaho tegemise vasta huvvi: paar nädälit tagasi käve viis pottseppä Taivo puul pottõ uurman ja mõttit vaihtaman.
«Pottsepä võiva julgõhe tulla kaema ja juttu ajama, mul om hulga kirändüst ja kivi-näüdüssit kor’at,» selet’ Taivo. «Plaan om kahhelkivvest vällänäütüs kah tetä.»
| | Kersna Taivo hindä ahi | | | | | | |
Pottseppi käest kuuld’ Taivo, et egälütel om poolõ aasta tüü iin – potsepätüü om Eestin nõvvõt.
Savikivist aho omma Eestin muidoki päämidse, a kõgõ suurõmb «konkurent» om hoobis muial: Eestin ostõtas müügimiihi laapsa jutu pääle mugu inämb valmis ahjõ ja ahosüämit.
«Meil omma pall’o inemise tuu via tennü, et ostva valmis aho är – maru hää, saa samal pääväl tulõ ala tetä,» kõnõl’ Taivo. «A lätt üts külm talv müüdä ja naatas küsümä, kas või toolõ ahosüämele lämmämüürü taadõ ehitä. Inemise omma hulga rahha ala pandnu, a iks om tarõn külm. Saksamaal om vast kats nädälit aastan kümnekraadist külmä, a mi kliiman piät iks olõma lämmind hoitva ahi ja nii suur, ku sul elämiste är mahus.» | | |
| | | | Tüüd om parasjago
Tüüd om Kersna Taivol nii pall’o, et esi saa är ellä.
Savi pottõ jaos tulõ Saksamaalt. Kipõn savisegäjän tege Taivo vedelä massi savist, šamotist, kriidist ja viist.
Edesi saistus segu aigladsõn segajan nätäl aigu. Säält võtt Taivo tuud pangiga ja vala kipsvormi. 24 tunni peräst saa vormi vallalõ võtta. Sis kuiosõ poti kats nädälit, päält tuud tulõ näid 800 kraadi man palota.
Sis silestäs Taivo poti är, pand värmipritsiga võõba pääle vai vala kulbiga – tehnoloogia omma mitmõsugumadsõ. Sis läävä poti vahtsõst ahjo, üüpääväs 1040 kraadi kätte. Ahi küdsä 20 potti päävän. | | | | | | Inneskidse Nokia juhi Ollila Jorma ahi |
Ahi Navitrolla pildiga?
Taivo tegemise võisi panda kunstiinemiisil kõrva liikma: rahaka inemise saava jo telli aho-kunstiteosõ, näütüses Navitrolla pildiga…
«Kunstnik või joonista portsõlanivärvega pääle, nigu Sangastõ lossin om nätä,» kutsõ Taivo.
«Kuksi Viive saa joonista Võromaa maastikku vai Nahkuri Ave tetä mõnõ «meie küla eitede» luu...»
Sammamuudu või pruuvma tulla inemine, kiä taht vanna kahhelahjo inneskidses tetä. «Timmit är ja kaet, kas tulõ sama tuun,» ütel’ Taivo.
Taivo vahtsõnõ välläkutsõ om är oppi «ahokrooni» tegemine: tuu om ütest tüküst ilostuisiga aho ülemäne viir.
Viil om timä suuv tetä perrä ütest tüküst kammin, mändse tekk’ 1868. aasta Londoni ilmanäütüsele üts Tarto Lunini tehasõ meistri.
Savi om eloaig tõmmanu
Ku Kersna Taivo 1986. aastagal päält TPI lõpõtamist Võrokivvi saadõti, sis naas’ täl sääl pia ikäv – tii kõgõ ütte ja tuudsamma savikivvi. Tälle trehväs’ kätte üts Saksa raamat ja tuust tull’ mõtõ esi Saksamaal savikivitehassõn är kävvü.
15 aastakka tagasi võtt’ki tä üten Misso savitüüstüse juhi Lutsu Lembituga sõidu ette.
«Berliini küle all om väiku liin Velten, kon om Saksamaa kahhelahomuusõum ja tege seoniaoni tüüd üts tehas, mille asotaja pojapojapoig tuud juhatas,» selet’ Taivo.
Edimält liiku mõtõ suurõmba tüüstüse pääle ja Taivo otsõ üles Tarto lämmä-ärimehe, kadonukõsõ Veeberi Tiidu. Toolõ mõtõ miildü ja Võrolõ tetti 1999. aastagal OÜ Võrokivi nime all võõbatuidõ ahopottõ vabrik. Taivo hankõ Saksamaalt sisustusõ ja juhat’ tuud tehast.
A 2004. aastagal vei Veeber tehassõ Tartohe är. «Mängust vällä» lüüd Kersna Taivo es jää nukka ikma.
«Krabil oll’ vanan kar’alaudan «tüüstüspark»: üten otsan sada lehmä, tõnõ puul müüblifirma ja vaskidõ sündümisruumin tei ma ahopottõ,» muheli Taivo.
Ku aho jago pottõ valmis, tekk’ Taivo hindä vahtsõhe majja aho ja sääd’ tüüstüse tehnoloogia paika.
Api vai stardirahha olõ ei tä ettevõttõ tegemises küsünü. Kats savisegäjät ja tõmbõkapi võõpamisõs ehit’ tä esi, pruugidu lihvmismassina sai Eestist ja palotusaho ost’ Saksamaalt odava raha iist.
| | | | |
|
|
| | | | | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | | |
|
|
|
