| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
|
|
|
| | | | | | Pärsimäe Karli sünnütalon mälestüstahvli vallalõtegemine 19. lehekuul 1965. Kõnõlõs pallaslanõ Vardi Aleksandri.Pildi om tennü Krulli Aleksandri | | | | |
Kunstnik Pärsimäe Karl sündü 11.05.1902 Urvastõ kihlkunnan Vana-Antsla vallan Oe külän Sika talon. Naabritalon sündü kiränik Kangro Bernard, kiä kirot’ uma kodokandi kotsilõ:
Istu hall’a kundi otsan,
urvauti’ üsän.
Määnegi vägi mu silmä’ kisk
korgõlõ üles.
Katõ mehe elon om ütist: nä otsõ vahtsõt uman loomingun, näide elotii vei nä vällämaalõ, umma viimäst und puhkasõ nä kavvõn kodomaast.
17 aasta vannudsõn läts’ Pärsimäe Karl opma õkva valla tettühe Pallasõ kunstikuuli, 1923. aastal tekk’ tä Starkopfi Antoni juhtmisõl opisõidu Saksamaalõ ja 1937. aastal läts’ki är Pariisi tüühü.
Pärsimäele miildü modernism, esieränis Matisse. Timä tsihti kutsuti võrokeelitses modernismis: Matisse kodokandi hämmätüse seen.
1941. aastal võti sakslasõ tä kinni, saadi Drancy ja edesi Auschwitzi vangilaagrihe, kon kunstnik 1942. aastal är kuuli.
Pärsimäke ollõv nättü juudi tütriguga, kedä tä pruumnu sakslaisi iist kaitsa, ja tedä hinnäst ollõv kah juudis peetü.
Pärsimägi unõhtõdi pikäs aos är, nikani ku 1965-1966. aastil Tarto kunstimuusõumi tüütäjä Ratniku Eha kõrrald’ timä töie kokkokorjamisõ, näütüse ja nimistü.
Päält tuud es kõnõlda timäst jäl pikkä aigu, nikani ku 2003. aastal kõrraldõdi Pärsimäe 100.
sünnüaastapäävä puhus näütüs ja trüküst tull’ vällä Treieri Heie kokko pant raamat «Pärsimägi Võrumaa-Tartu-Pariis». Tuu man oll’ päämine läte Ratniku Eha kokko pant nimistü.
Tarto kunstimuusõumist sai ka Võromaa muusõum üte jao Pärsimäe Karli töid, päämidselt tsehkendüse ja plaani, minkast saa kaia näütüst «Karl Pärsimägi 110». Pia saa timä suvõmaalõ näütüst kaia Võromaa keskraamadukogon.
Ruusmaa Arthur, Võromaa muusõumi päävarahoitja
| | |
|
|
| | | | | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | | |
|
|
|
