Nummõr' 257
Lehekuu 15. päiv 2012
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Uma süük om hinnan
  • Uudissõ
     
  • Võrokõisilõ uma lipp!
  •  
  • Võromaa süüke tegemise oppus
  •  
  • Pühäpaiku pildivõistlus
  • Elo
     
  • Mehikuurma veski uut veskimiist
  •  
  • Tamra Eha: Kait laulsõ hää meelega joba latsõn
  • Märgotus
     
  • Lepassoni Kadri: pillilatsil om kimmäs tsiht silmi iin
  •  
  • Regionaalpoliitika mõttõtsõõr
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Vana pilt kõnõlas
    Perämäne külg
     
    13. lehekuul oll´ imäpäiv – Uma Leht ajasi nigu iks egä aastak tuul puhul juttu üte tunnõdu võrokõsõ imäga
      
     
    Tamra Eha näütäs pilte: Üte pildi pääl om Võru poissõkuur, Kait kah hulgan, üten oppajidõ Randvere Theodori ja Sussi Ailiga. And õkva kaia, ku pall´u laulupoissõ tuuaig Võrun oll´! 
      
    Tamra Eha: Kait laulsõ hää meelega joba latsõn
     
    Valpri Liina
     
    Timahavva kontsõrtõga 50 aasta juubõlit märknü laulumiis Tamra Kait laulsõ joba latsõn hää meelega, mäletäs imä Tamra Eha (81).

    «Okasroosikõsõ latsiaia muusigaoppaja Hurda Isabella ütel’ iks, et Kait laul ilustõ. Ku hummogu Kubjalt latsiaida sõidimi, oll’ buss rahvast täüs. Oppaja Hurt võtsõ Kaiti kõgõ üskä,» mäletäs Eha.

    Latsiaia laulupundin laulsõ Kait üten Kiisa Andre (sai koolin ka pinginaabris) ja Tammemäe Anuga. Uma sõbra Kalda Indrekuga opsõ Kait Võru latsimuusigakoolin viiulimängu.Veli Aini pill oll’ klavvõr.

    «Suur kassisõbõr. Koolist tullõn tõi üten välän olnu kassi!» kõnõlõs Eha tuust, määne Kait latsõn oll. Eha näütäs plaati «Ainuke aeg», pääl om pilt latsõpõlvõst: Kait ja kass.

    Laulõ naas’ Tamra Kait peris noorõn tegemä. Runneli sõnnu pääle tett «Kodu» sündü sis, ku tä oll’ 15-16aastanõ. «Kodu» om olnu ka üldlaulupidu kavan.

    Vast kõgõ tunnõtumb laul om «Lubadus», mille Kait kandsõ ette minevä aasta «Eesti laulu» võistlusõl. Taa laul om Eha lemmik.

    Laulu mõttõ sai Kait vanaesä Antsu sõnnust, kes oll’ pääle vanaimä surma tallu ütsindä jäänü. Vanaesä oll’ tenolik lähküidsile inemiisile, kes täst huulsõva.

    Pojanaasõlõ ütel’ vanataat: «Ehakõnõ, mul ei olõ sullõ midägi vasta anda. A ma lupa, ku sa kunagi tõistõ ilma tulõt, sis pääväpuulsidõ aknidõga tarõ uut sääl sinnu.» Vanaesä lubahus oll’ kõik aig meelen, nika ku 2010. aasta sügüse laulu sisse sai. Tuu lauluga putut’ «miis mõtsast» Tamra Kait pall’odõ hingi.
     
     
      
    Saatusõtsõõri aotsõõrõ seen

    Albumin om väiku lats’kõsõ pilt, üles võet Tamula järve veeren suurõ kõvõra puu all. Tuu om kolmõaastanõ Lukatsi Eha.

    Eha opsõ meditsiiniões, tahtsõ edesi tohtris oppi, a läts’ tõistõ. 1949. aastal, ku tä oll’ ammõtin Villändi haigõmaja kirurgiaosakunnan, pidi tä karistusõs Tsiberi elukuuli minemä.

    Süüs panti, et haigõmajast viidi salguisi vällä läbilast mõtsaveli. Eha üten tõsõ haigõmajasõsaraga olli mõtsavelle valvnu miilidsä kohvi juuma meelütänü.

    «Katõssa aastat olli Tsiberin, väega külmän kandin. Ku külmä oll’ 54 kraati, pidi viil kaivandustõ tüüle minemä,» kõnõlõs Eha. «Pääarst ja kirurg olli kinä inemise, nä olõs häämeelega mu tohtripunkti tüüle võtnu, a paragrahv es lupa. Kõgõ kõvõmb – 25 pluss 5.»

    Võrru jõudsõ Eha 1957. aastagal.Tüüle es võeda: oll’ riigivastalidsõ as’a peräst vällä saadõtu.

    Parteiboss kässe turbasuuhu tüüle minnä.

    Peräkõrd võtsõ saatusõ puult kakudu noorõ naasõ ammõtihe tohtri Perk. Võrun naas’ tüüle meditsiinikuul, kon koolitõdi haigõmajasõsariid. Eha läts’ kah opma.

    «Tõsõ imestivä, kuis ma kõkkõ nii häste tiiä. Ma es ütle, et mul om joba meditsiinikuul läbi tettü. Tsiberin olõkit kah es nimma. Perki pitsit’ julgõolõk mu tüülevõtmisõ peräst mitu kõrda.

    A tohtri ütel’, et säänest inemist, kes tüüd tund, om vaia.» Eha tüüt’ Võro polikliinikun 43 aastat.

    Eha läts’ paari uma klassivelega algkoolist Tamra Akoga, muusigamehe ja koorijuhiga. Illus lauluhelü om ka Ehal hindäl, tä om laulnu segäkoorin Tervüs, oppajidõ koorin ja kolmõn ansamblin.

    Mis pand imä silmä helkämä

    Imä kõgõ suurõmb õnn om, ku tä latsil häste lätt. Häädmiilt tegevä latsõlatsõ.

    Vanõmb poig Ain eläs Tal’nan ja om Viru hotellin väikubussi juht. Kaidi kodu om tälle süämelähkün paigan – Võrumaal Pindin, kon omma vanavanõmba elänü. Kait käü latsilõ viiulimängu oppaman Võru ja Vahtsõliina muusigakoolin.

    Eha om viiekõrdnõ vanaimä. Aini poja Priit ja Tiit omma jo suurõ. Kaidi tütär eelmädsest abielust Maarja om mehenaanõ, tsill’okõisi Richardi ja Ita imä.

    Kaidi ja Ave tütre, 8aastanõ Nora ja 6aastanõ Mia opisõ Võru muusigakoolin viiulimängu nigu Kait umal aol. Kats kõrda nädälin käävä nä Tartun Vanemuisõ balletistuudion.

    «Läbikäümine poigõga om väega armsa. Ain helistäs kõrra nädälin. Kait helistäs egä päiv vai ast esi mu mant läbi,» kost Eha poigõga läbisaamisõ kotsilõ, hindäl silmä helkämän.


     
     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin