Nummõr' 256
Lehekuu 3. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Parõmba võrokeelidse lugõja olli poiskõsõ
  • Uudissõ
     
  • Suidsusanna-raamat
  •  
  • Perändkultuuri opitarõ Haanimaal
  •  
  • Uurmisõ vanaimä eloluust vahtsõ meediäni
  •  
  • Andkõ teedä verevist tammõpuiõst
  • Elo
     
  • Island – hulga jääd, kivvi, tuld ja tuult
  • Märgotus
     
  • Regionaalpoliitika mõttõtsõõr
  •  
  • Räpinä om pidänü kõgõ hindä iist võitlõma, a tuu om olnu vaiva väärt
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Vana pilt kõnõlas
    Perämäne külg
    Aholämmi
      
     
      
      
     
    Oll’ kuis oll’, a õks meeleh
     
    Ämariku Volli «Läts’ nigu läts’!» MTÜ Rappin 2012
     
    Ämärigu nimi pass kirotajalõ häste. Tä kõnõlõski as’ost, miä omma peri aigõ hämärigust.

    Mälehtüisi om parhilla pall’o kirotõt, taa om nigu määnegi maania. Sakõstõ omma naa vällä antu õnnõ kuulsusõ hindäkitmisest. A alalõhoitjaga tuud hätä olõ õi.

    Timä läbi kõnõlõs inneskine ilm. Miä eelä oll’ harilik, om täämbä tundmalda.

    Ja jälki nakkat imehtämä, ku võimsa värk taa mälo õks om. Ku latsõh vanno inemiisi kullõlda viisit, ildapa kõrva valla hoiat ja vanast elät, sõs omma su pääh ütehkuuh pia katõsaa aastaga seeh sündünü ja edesi kõnõldu as’a.

    Uma 75 eloaastaga om autor peri tuust aost, ku porgahtusõ ja luu hinnah olliva. Kas seo ilma aolinõ rahvas, kinkalõ internet mudsumõssu tege, ka midägi meeleh pitä mõist, tuud saami viil nätä.

    Ämärik pajatas jup’kõisi kaupa ja ilma kirändüsliidsi krutskiilda. Kõik om jutustõt nii, nigu oll’: koh vaia, sääl vannutas, ja vaihõl om moraalikibõnakõnõ ka perrä pantu. Timä Saatsõrinna nulgah ja oblasti veereh eletüst latsõpõlvõst peri jutussõ huvitasõ minno õks armõtuhe. Seo om mu imäpoolidsõ hõimu kallis unõhtunu Setomaa, koh oinas papi pikäle lüü, kuuljaluud ravitas üüse kalmuaiah verevä langa jup’kõisi ja miesäpalvõga, sõapagõja summah ümbre Korodissa silla murdõlõsõ ja rassõst aost huulmalda kõik latsõia tükü ar tetäs. Uma kodokülä lõhn püsüs meeleh.

    Om veiga süämlikku juttu – kuis suukurg ja vasik üteh suluh sõbrast saiva. Ja õkva hirmsat kah – kuis var’okoolussõh maaha matõt pillimehe päst’ timäle üteh pant bajaan, minkperäst varga kirstu vällä kaibsõva jne. Mõnõ jutuainõ omma ka kostki tutva. Näütüsest lugu vana ao piiretüsevidäjist. Taast as’ast kõnõl’ jo õndsa Jaigi Juhhan.

    Vahtsõmbast aost om Ämärigul meeleh õgasugumast jandalit, määnest õks kuulõt, ku väikoh bussih külä vaihõl sõidat ja tagaistmõ pääl miihil kilk pääh om. Ja mõnikõrd om elohki nigu sääl jutussõh, koh bussikontroll nimmas kärbläisi piletilda reisjis ja sõitja naardma nakkasõ, õt nali või alada veiga väikost as’ast.

    Kukki taa raamadu kiil võinu viil setotsõmb olla, om suulidsõ kõnnõ hüä magu õgal puul tunda. Loet ja mõtlõt, õt kehväkene vana aig oll’, rassõ ellä, a raamatust lukõ põnõvap ja nal’akap ku täämbäne.


    Sommõri Laur’, kirä- ja muusigamiis

    Ämariku Volli raamadut saa kaia ja osta Setomaal:
    6.05. Verskah keriku man

    Ämariku Volli raamadu näütämispido vanal Võromaal: Räpinä hotelli Kiudoski restoraanin 17. lehekuu pääväl kell 18. Seto laul (Liinatsuraq) ja seto süük.


     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin