Nummõr' 256
Lehekuu 3. päiv 2012
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Parõmba võrokeelidse lugõja olli poiskõsõ
  • Uudissõ
     
  • Suidsusanna-raamat
  •  
  • Perändkultuuri opitarõ Haanimaal
  •  
  • Uurmisõ vanaimä eloluust vahtsõ meediäni
  •  
  • Andkõ teedä verevist tammõpuiõst
  • Elo
     
  • Island – hulga jääd, kivvi, tuld ja tuult
  • Märgotus
     
  • Regionaalpoliitika mõttõtsõõr
  •  
  • Räpinä om pidänü kõgõ hindä iist võitlõma, a tuu om olnu vaiva väärt
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Vana pilt kõnõlas
    Perämäne külg
    Aholämmi
      
     
    Kama Kaido, Võro seltsi juhatusõ liigõ 
      
     
    Regionaalpoliitika mõttõtsõõr
     
    Tüükotusõ maal kaova, a esi valimi tüükotussidõ häötäjä kõgõ tagasi!
     
    Tuu om üle ilma niimuudu ja paratamatu asi, et inemise juuskva suurdõ liina kokko. Tuud juuskmist saa-i niisama lihtsalõ är lõpõta vai tõisipite käändä. A riik saa tetä ütte ja tõist tuu jaos, et liina juuskmist tagasi hoita ja avita inemiisil paiga pääl püssü. Säändsit tegemiisi nimetedäs regionaalpoliitigas.

    Regionaalpoliitikat tetäs näütüses niimuudu, et hoitas maal alalõ riigipalgaliisi tüükotussit esiki sis, ku tuu hinnäst ammõtkunnalõ är ei tasu. Ma olõ nännü säändsit suurõmere saari, kon eläs 20-30 inemist ja kõik täüskasunu inemise omma riigi palga pääl: üts om koolioppaja, tõnõ sideülemb, kolmas politseinik jne.

    Vai sis tetäs regionaalpoliitikat niimuudu, et mastas sama tüü iist maal inämb palka ku suurõn liinan – Norran saava maahaigla arsti suurõmbat palka ku pääliina arsti.

    Vai sis tetäs suurõ liina elo kallimbas ku maaelo: Helsingin saa ellä õnnõ hää palgaga inemine, pensionääri koliva är Tamperre vai koheki kavvõmbalõ. Maaello saat viil takast tougada massupoliitikaga, investeeringidega jne.

    Kaemi nüüt kõrras, mis Eestin sünnüs. Egä ammõtkund taht hinnäst «kõrrasta» ja «optimiiri». Kõik naa kõrrastamisõ tähendäse kõgõ tuud, et maapiirkunna kunturi pandas kinni. Ja ei tähendä ilmangi tuud, et Talinan midägi kinni pandas.

    Kõik mi olõmi nännü, kuis kaosõ kooli, haigõmaja ja sidekunturi, kuis hinnäst «kõrrastase» mõtskunna, teedevalitsusõ, politsei ja massuammõt. Mõni ammõtkund om hinnäst perämidse 20 aasta joosul joba mitu kõrda kõrrastanu.

    Üteldäs, et taad oma vaia tuu jaos, et rahha kokko hoita. A ma ei tiiä üttegi säänest juhust, ku ammõtkund ütles, et mi hoitsõmi nüüd seo kõrrastamisega kokko nii ja nii pall’o rahha ja tuuvõrra küsümi riigi käest veidemb, ku mi inne saimi.

    Hariligult ammõtkundõ kulu iks kasusõ. Tegeligult tähendäse neo kõrrastamisõ ja optimiirmise õnnõ tuud, et raha ja tüükotussõ viiäs maapiirkunnast Talinale är.

    Meil om Talina elo perädü otav ja tetäs kõrrast viil odavambas – seo kuulsa kodoalotsõ maa massuvabastus om innekõkkõ kingitüs liinainemisele. Talina pensionääri saava liina käest lisarahha, Talina liin mass sündünüile latsilõ suuri toetuisi jne.

    Midä suurõmb ja uhkõmb umavalitsus, tuud inämb jõud taa säänest lisarahha massa.

    Ku Eestin pruuvi kõnõlda, et näütüses Mõnistõ vai Lüllemäe kooli oppaja pedänü saama suurõmbat palka ku pääliina oppaja, sis nakasõ kõik suurõ helüga naardma.

    Ütesõnaga – regionaalpoliitiga piässi olõma tuu, et kõik massumasja massva pääle tuu iist, et maal iks elo alalõ hoitunu. Meil om asi vastapiten, maainemine mass kinni tuu, et pääliinan olnu hää ellä.

    Maainemine mass liinainemisega üttemuudu massõ, a maalt kaosõ pästekomando är, a liinast ei kao. Maainemisele üteldäs, et tekke hindäle vabatahtlik tulõtõrjõ.

    A mille piät maainemine liinainemisega üttemuudu riigimassu masma, ku liinainemisel kistutas riik palama lännü tarõ är, a maainemine piät esi priitahtligus pritsimehes nakkama?

    Mõisa Jüri om kõva helüga vällä hõiganu, et õnnõ ulli eläse maal, et kõik inemise tulõ Talnalõ kokko är tuvva ja sis omgi kõigil maru hää olla. Eesti riik olõ õi säänest asja kõva helüga vällä ütlenü. A ku kaia, mis riigin toimus, sis tegeligult tetäski Mõisa Jüri poliitikat – tougatas takast tuud, et inemise liina kokko juusknu.

    Ingläisil om kuulsa raamat «Jah, härra minister». Ja tan oll’ kõgõ nal’a man kirän üts tõtõst põnnõv asi. Ütskõik mis riigivalitsõmisõ man hukka läts, suurõ riigiherrä es liiguta kõrvagi. A üts asi pandsõ neo mehe kõrraga juuskma – ku naksi kaoma tüükotusõ näide valimisringkunnan. Ku oll’ oht, et määnestki asotust vai ettevõtõt naatas kinni pandma, sis võeti kõrraga jala sälgä ja minti paiga pääle – tuu asi tull’ är pästä.

    Selle et ku naa tüükotusõ olõsi är kaonu, sis olõsi säält kaonu ka näide poliitikide puult antava helü!

    Seo süstem meil Eestin ei tüütä. Meil tüükotusõ kaova, a tüükotussidõ häötäjä saava häid valimistulõmuisi. Mi esi valimi nä kõgõ tagasi.

    Nakkami ummõtõ ütskõrd kaema, mis ammõtkund mi nukan asotuse ja tüükotusõ är häötäs, kiä om seo ammõtkunna päälik ja mis eräkunnast om ministri – nakami mõtlõma tuu pääle!

    Nakami nõudma inne valimiisi egä kandidaadi käest, et midä tä mi piirkunna hääs tege. Ja perän küsümi, et midä tä om är tennü.


     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin