| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
|
|
|
Vahtsõn piimäpuki-rubriigin nakkasõ ilmuma Uma Lehe jutuvõistlusõ parõmba piimäpukijutu.
| | |
Essänd, esi käüt tüül…
Mõni aig tagasi oll’ veidü majapidämiisi, kon es peetä lehmä. Mi pidäsimi kõgõpäält ütte lehmä. Ku maa anti tagasi, sis sai lauta kolm lehmä. Kõik vaskast pääle hindä kasvatõdu. Punanõ oll Maas’o, must Kellu ja valgõ Pisike.
Egäl aastal jaanipuulpääväl teimi tütridega lehmile krantsi päähä, ku nä õdagu kodo lasimi.
Esieränis illos oll’ musta lehmä pään põlluhäitsmist krants.
Mullõ miildü hummogu inne nüsmist lehmile laulda. Lehmä saava arvo, ku sul hää tujo om, ja andva piimä kergele kätte.
Piimäpukk sai tettüs tii viirde. Nüüt kül säänest asja ei lubatasi. Piimärahha masti puki man ja nii tull’ egä kuu üts päiv auto är uuta, et palk kätte saia.
Ütskõrd trehväs’ palgapäiv olõma puulpäiv ja vele pere pidi kah küllä tulõma, et mõtsa mustikilõ minnä. Ma olõs tahtnu raha inne näide tulõkit kätte saia, a elo tahtsõ tõistõ.
Laborant lugi mullõ peo pääle üle tuhandõ krooni. Tuud näkk’ ka velenaanõ Silvi ja kos sis käätsät’: «Essänd, esi käüt kuu aigo tüül ja saat 800 kruuni!»
Jah, ma õnnõ laula kuu aigo lehmile ja käü otsi puki mant rahha. Timä vaenõ piät kuun 20 päivä tüül käümä – võtt kül laulutujo är.
Elo läts’ eläjäpidäjile, esieränis piimätuutjilõ viletsäs, selle et piimä iist es masta inämb õigõt hinda. Tulliva egäsugudsõ nõudmisõ, mis tundu mõttõlda, ja nii saivaki lehmäkese är häötedüs. A süämen om täämbädseni vallus, ku kae pilte päält ummi ilosit lehmi. Piimäpukk sai võsso tougatus, kon tä videles täämbädseni. Nii sai ma üte matsuga teedä, mis mu egäpääväne, ilma puhkõpäivildä tüü väärt om, ku tüülkäüjidega kõrvuisi kaia.
Talomehe Aili Põlva kihlkunnast Kähri küläst
| | | | |
|
|
| | | | | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | | |
|
|
|
