| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
|
|
|
| | | | | | | | | | Võromaa edimäne olümpiävõitja Pütsepä Eduard 1920. aastil | | | | | | | | |
Õkva saa 80 aastat Võromaalt peri vägimehe, edimädse Eesti maadlõja-olümpiävõitja Pütsepä Eduardi ütest vägitüüst: 16.04.1932 võitsõ tä Eesti-Läti maavõistlusõ ja tälle anti kats medälit (Eesti ja Läti poolõ puult, kae pilti).
Vahtsõliina mail 1898. aastal sündünü, noorõn Peterburin elänü Pütsepä Eduard käve vabatahtlikult Vabahussõan.
Päält sõta oll’ sportlanõ ja treener Eestin, Lätin ja 1939. aastast Soomõn Kuusamon, kon tä 1960. aastal ka kuuli.
Olümpiäl Antverpenin 1920. ja Amsterdamin 1928. aastal oll’ Pütsep kuvvõs. Pariisi suvõolümpiäl 1924. aastal Kreeka-Rooma maadlusõn olõ-s ütestki kärbläse kaalu mehest timäle vastast – edimäne olümpiäkuld jõudsõ Võromaalõ (pääle tedä tõiva Võromaalõ kulla helkämist mano Pikkuusõ Aavo ja Noolõ Erki).
Pütsepä kotsilõ om üteld: «Uma ilosa kihäga, julgõ, võttõrikka ja taktikalidsõlt läbimõtõldu maadlusviiega oll’ tä uma ao päältkaejidõ lemmik». Päält tuu mõistsõ tä katsat kiilt.
Pütsepä rikkast avvohinnakapist om Eestimaalõ jõudnu 16 medälit (Eesti spordimuusõumin, mi muusõumin om kats medälit) ja mõnõ kariga. Tä võitsõ koton kolm meistritiitlit (1921.,1923. ja 1925. aastal) ja käve Eesti miiskunna iist võistlõman 11 kõrda.
1977. aastast kõrraldõdas Võromaa kuulsa mehe avvos mälestüsvõistluisi. Eesti filmiaasta puhul om hää är märki, et Pütsepä Eduard om mängnü katõn Märska Konstantini filmin. 1924. aastal nal’afilmin «Õnnelik korterikriisi lahendus» oll’ Pütsepäl hulgus Shimmyna pääosa. Film om är häönü, a sisukokkovõtus ja pildi päätegeläsest omma alalõ – seo filmi iist kutsuti tedä Eestimaa Chaplinis. 1925. aastal filmin «Tšekaa komissar Miroštšenko» oll’ Pütsepäl Tšillikovi roll.
Ruusmaa Arthur
| | | | |
|
|
| | | | | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | | |
|
|
|
