Nummõr' 254
Mahlakuu 3. päiv 2012
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Herätedäs luuduslikku nahaparkmist
  • Uudissõ
     
  • Võrokõisi ettevõtmisõ saiva tukõ
  •  
  • Oodõtas teedüst haigrutõ kotsilõ
  •  
  • Opipäiv tervüseviaga inemiisile
  •  
  • Kohes meil minnä: iks õnnõ kodo
  • Elo
     
  • Hää ja hallus vällämaa tüü
  •  
  • Näütemängupäiv Puigal
  • Märgotus
     
  • Rüütle Janno: mi talomiis majandas targõmbalt ku Euruupa uma!
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Vana pilt kõnõlas
    Perämäne külg
    Kiri
     
    Rüütle Janno: mi talomiis majandas targõmbalt ku Euruupa uma!
     
      
     
    Rüütle Janno pidä põllumajandusõ man päämidses tarka rehknudipidämist 
      
    Põlva põllumiihi liidu juhatusõ liigõ, Põlva valla Lutsu külävanõmb, Lutsu talo peremiis Rüütle Janno (41) märk, et Euruupa põllumiihi pääle olõ-i mõtõt kadõ olla: nuu saava külh inämb toetuisi, a pall’o mi põllumehe mõistva väikumba toetusõga parõmbalõ är majanda.

    Põllumiihil nakkas õkva kipõ aig. Midä maaha panõt?

    Talvõnisu om maan, pia 90 hektärri. Sis läävä viil kesev, herneh ja raps, kokko om põllumaad 200 hektärri. Lepingu omma tuu kõgõ pääle tettü, viimädse viis-kuus aastat saagi müümisega murõt ei olõ olnu.

    Talomehe omma pahadsõ, et euroliidu toetuisi võetas timahava 10% veidembäs tuu toetussumma päält, mis om üle 5000 euro. No toetusõ omma meil niigi vaivalt puul euroliidu keskmädsest. Kuis sääne ebavõrdsus talopidämist mõotas?

    Ebavõrdsus aasõ jah veidükese hinge täüs, a ma olõ seoniaoni toimõ tulnu ja tõõsõ kah. Toetus om hää, a päämine sissetulõk piät iks tulõma kauba müümisest.

    Ma käve aastit tagasi Prantsusmaal. Prantslasõ saava põllumajandustoetuisi meist pall’o inämb. A ku talosit pite kävemi, sis ma külh es näe, et sääl väega muudsa massina olõssi olnu, ja tuu oll’ üllätüs. Mi talomiis ei olõ kehvembäl tasõmõl ku Euruupa keskmäne.

    Mi või-olla majandami kokkohoitligumbalt, targõmbalt. Ku sul om rahha veidü, piät kaema, kuis vällä tulõt.

    Mul om 200 hektärri põldu ja ma ei olõ soetanu hindäle viil Lääne traktorit.

    Bellarussiga sõida, jah, katõ tüküga. Ma jõvvassi vahtsõ traktori är osta, a sis om kõik. Ma ei jõvva tuud kinni massa nii väiku maaga.

    Meil om muidoki sändsit talomiihi kah, kes omma säänestmuudu üle investiirnü, liiga hulga massinit ostnu. Müügimehe kah pakva, et tuu massin om hää ja tuu om hää ja...

    Ma sõida traktoriga nii pall’o ku vaia ja nii veidü ku võimalik. Mul ei piä traktor nii mukav olõma, et sääl üüpäiv seen olla. Tõnõ asi om eläjäkasvatusõga, sääl om hainatüü kah.

    Tüüriista, mis traktorilõ taadõ käävä, piät külh olõma kõrraligu, ja kombain piät olõma kõrralik.

    Plaanit tallo suurõmbas aia?

    Olõ-i kohegi aia – maa om kallis ja lähkoh ei olõ tuud saia kah.

    Ku suur hädä tuu om, et põllumaa satas pruukmisõst vällä? Euroliidu toetuisi süstem avitas toolõ jo üten, et maa niidetäs õnnõ är ja kõik.

    Suvõl üts naabrikülä miis tahtsõ, et tulku, niitku ma hain maaha. Ma sis paksõ vanamehele, et andku parõmb mullõ rendi pääle. Peris hää tükk – 12 hektärri vast. Tä ütel’ vasta: tiiät, sa ei jõvva mullõ taad renti massa, mul tulõ iks kasulikumb sullõ niitmine kinni massa ja esi toetus võtta.

    Mi võitlõmi tuu iist, et pall’alt hainaniitmise iist toetusõ masminõ är lõpõtõdasi.

    Osa Põlva maakunna valdu om kogoni vähämbsoodsa ala. Tollõ päält om lisatoetus ette nättü.

    Saa-i arvo: ku om vähämbsoodsa ala, sis ei tohessi hain kah sääl nii häste kassu; ku hain jäl nii häste ei kasu, piässi niitmine odavamb tulõma. Kuis sis vähämbsoodsa ala pääl hainaniitmise iist viil mano piät masma?! Om ull’us jo!

    Midä arvati tuust pahandamisõst, et Soomõ köögivili press Eesti turu pääle kunstligult alla lüüdüisi hinduga?

    Ma ei pelgä väega. Ku mi uma sutva hää kauba leti pääle saia, sis ostõtas iks umma. A vat mahhekraami fänn ei olõ. Sinnä ei olõ pantu kunstväetüisi ja kemikaalõ, a mahhetuutmisõn kulutõdas rohkõmb diislit. Rehkendi, et Eesti keskmäne mahheterävilä saak’sus oll’ alla tonni hektäri päält. Mul om koskil nelä tonni pääl ja ma ka väega pall’o väetüisi ei panõ.

    Mitu liitrit kütet kulus üte tonni mahheterävilä ja mitu liitrit hariligu terävilä kasvatamisõs?

    Vaih om nelä-viiekõrdnõ.

    Tüüjõud? Kas tulõt toimõ õnnõ uma perrega?

    Olõmi seoniaoni esäga katõkõistõ toimõ tulnu. Keväjä om kuu aigu häste kipõt, hainakuu lõpust nakkas koristus ja süküskuu lõpuni lätt vällä.

    Kavva esä vasta pidä?

    Tä saa 69, no kaemi. Poig mul om, a ma olõ-i kimmäs, kas timäst saa põllumiis.

    Ku inämb ei jõvva – mis sis iks. Ei olõ sändsit investeeringit tettü, mitmõmiljoniliidsi piimäfarmõ, et...

    Midä arvat mägidse maa väikeisile põllumiihile erästaatusõ andmisõst? Soomõn pidi olõma toetusõ piirkunna perrä.

    Mul om keskmäne põllu suurus alla 10 hektäri, Kesk-Eestin omma massiivi mitusada hektärri.

    Toetusõ võissi olla suurõmba külh, a kas piät mäe otsan kimmäle kündmä ja külbmä? Nuu omma kotussõ, kon passis lammast vai lihaveist pitä. Loomulikult piät maal elo olõma. A tulõ tetä tuud, midä saa ja om mõistlik tetä.

    Liina elämä ei taha minnä?

    Ei taha. Mul om väega hää kotus, Põlvahe kümme kilomiitret, ei olõ pall’o kavvõl. Turvalinõ kah.

    Midä soovitat kasvata, minka võisi äri häste minnä?

    Ei olõ mõtõt naada tegemä asja, miä nõud hulga maad: piimäkari, terävili. Mul om 200 hektärri, tuu om piiripäälne. Tulõ vällä, a terävilä jaos om tuud iks häbemäldä veidü.

    Köögivili om üts tsiht. Sis kasvuhuunõn ja kattõloori all kasvatõt kraam.

    A tuu om sääne asi, et ei saa naada lambist tegemä, piät opma. Või naada pääle kasvai Räpinä aianduskoolist.

    Vaihõpääl soovitõdi, et ostkõ siimnit, tekke pindremaa ja kasvatagõ hindäle kardoka, redisse, põrkna... Ma mõtlõ, et kuis näil häbü ei olõ säänest asja kõnõlda – inemise pandva viimätsegi raha magama!

    Põllumajandus ei olõ sääne ala, et egäüts või naada tsurkma. Ma ei lää jo liina juristis, ku ma inne tuud opnu ei olõ.

    Esi ei olõ tahtnu eksperimentiiri: maaśka, vavvõrna...

    Ma olõ eksperimentiirnü kümme aastat tagasi põrknidõ ja piitega. Inämb ei taha.

    Mul oll’ põrknit viis hektärri. Kats suguvõssa oll’ sügüse põllu pääl. Pia kolm kuud egä nädälivaihtus 10-15 inemist ilma iist abin. Lõpus iks õndsas es saa tuuga. Saiva põrkna ilostõ salvõ hoiulõ, sis pidi viil talv otsa egä nädälivaihtus näid sortma, pakma ja läükmä lüümä, et nä iks ilosa vällä näesi.

    Olliva kah tegeligult – üle Põlva põrkna olliva! A inemiisist naas’ hallõ ja lõpus naas’ hindäst kah hallõ. Ei.

    Piät kaema iks, kuis kergembäle läbi saa. Inemine piät mukav olõma, tuu vii edesi.

    Tulõviguplaani?

    Suuri plaanõ ei olõ, a mu mõtõ om, et ku olõt pääväst päivä talon, piät säält vaihõpääl ka vällä saama. Muud asja kah tegemä, et vaim herksämb püsüssi.

    Nakkagi õkvalt tiatripruuvi minemä (27.03. õdagu – UL). Olõ Põlva liina harrastustiatrin, Ruusal mängi kah. Jaanipäävä paiku tulõ vällä vahtsõnõ tükk «Kuurort Ruusa», ma mängi sääl mõisaherrä.

    Kuis nuuri maalõ tüüd tegemä meelütä?

    Tuu om rassõ küsümüs. Tüükotussit om tegelikult. Inseneriharidusõga nuurilõ om meil tüüd külh. Vai kõnõlõ siin ütskõik mändse suurõmba talopidäjäga, läävä õkvalt palama, ku ütlet, et mi kandin om tüüpuudus.


    Küsse Harju Ülle


     
     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin