| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
|
|
|
| | | Kuis nuurmiihi salatempõga kaivanduskuuli saadõti | | |
1947.-48. aastaga paiku saadõti hulga nuurmiihi vabrigu-, tehasõ- ja kaivanduskuuli: kes läts’ vabalt ja kedä pidi sundma salatempõga.
Minno taheti saata Jõhvi kanti Kukrusõ kaivanduskuuli. Plaan säeti tuu ao pääle, ku ma olli kutsutu Ahja valla täitevkomiteede passi saama.
Passõ andsõ vällä valla miilits Jaago Ilmar. Võtsõ sis mino passi lavva pääl olõva vaksturõiva alt, andsõ alakirotusõ kirotamisõs mullõ ja kutsõ mu valla täitevkomitee esimehe Rämmäni Juhani kabinetti.
Esimiis tahtsõ mu passi nätä. A mul oll’ joba teedä, mis viguriga vällä tuldas. Mõtli, et passi ma käest är ei anna.
Tõmbsi passikaasõ valla ja näütsi tälle, a esi hoitsõ kaasõst kõvastõ kinni.
Nigu esimiis kaasõst kinni võtsõ, tõmbsi ma kah samal aol ja pass läts’ poolõs. Süä läts’ täüs.
Ma vissi katskidsõ passi esimehe lavva pääle ja hõiksi kõva helüga «Hüväste!»
Tekkü vaikus. Miilits iin ja ma takan, tullimi esimehe kabinetist vällä. Ma astsõ rahumeelen kodo poolõ.
Mõnõ ao peräst kutsuti minno Tarto maakunna komsomolikomiteede jutulõ. Sääl naati õkva nuum’ma, et mis ma ei allu riiklikulõ kõrralõ, tulõ arvo saia päält-sõa rassõst saisust ja iks minnä Kukrusõ kaivanduskuuli.
Ma naksi õkva vasta, kas niimuudu meelütedäs nuuri kuuli. Seletüstüüd ei tetä ja kistas vägüsi pass käest – pääleki passi saamisõ pääväl, mis piässi olõma noorõlõ kodanikulõ terves elos miilde jääjä päiv. Ütli viil, et imä om mu süütä ja olõ tuuperäst esiki sõaväeteenistüsest prii.
Mul lasti minnä ja üteldi, et kirotõdas vällä vahtsõnõ pass.
Komsomolikomiteen kõnõli viil, et olõ ilma esäldä üles kasunu. Esä oll’ Edimädse ilmasõa ja Vabahussõa läbi tennü, inne surma oll’ Peril kuulmeistri. Ma essä ei mälehtä, selle et olli nii nuur, ku tä kuuli.
Veli tiinse Eesti korpusõn ja sai rasõhõlõ vika Velikije Luki lahingu viimätsil päivil. Tull’ kodo umal sünnüpääväl 8. novvembril 1944 ja oll’ sant. Vägüsi panti tä Laanõ külänõvvokogo esimehes (põra om sääl Mooste vald). Veli kuuli 1947 (26aastadsõlt) sõan saaduisi vigahuisi peräst.
Võitja ja kaotaja paloti linnukide päält 16. augustil 1944 kõik mi huunõ pääle elomaja. Tuu joudsõmi külärahva abiga är pästä. 1948. aastaga sügüse lätsi Helme põllutüükuuli traktoristi ammõtit opma. Naati joba kolhoosõ ja MTJ tegemä. Pääle kutsõtunnistusõ saamist sai tüükotusõ Võnnu MTJi. Kutsuti 25. märtsil 1949 – kiudutamisõ pääväl.
Ma tuul traagilisõl pääväl es lää. Lätsi mõni päiv ildamba, tuust aost pääle olli sotsialistlikun põllumajandusõn, kooni 1987. aastani.
Saksingu Olev Kruutusõ kandist Karaski küläst
| | |
|
|
| | | | | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | | |
|
|
|
