| Pääleht |
Uudissõ |
Elo |
Märgotus |
|
|
|
| | | | | | | | Mõtsapunkti vaigutaja Tsiberin 1957. aastal | | Pilt 1953. aastast: Andrus Peebuga (üsän), poig Andres, imä Siimsaarõ Liidia, takan sais Andrusõ naanõ Leida | | | | | |
Urbõkuu 25. päiv jääs eestläisile kurvas mälestüisipääväs.
Kiudutamisõ aoluu uurmisõ man om tähtsä läte Tsiberist saadõdu kirä. Kõgõst es saa kirota, a 1950. aastil läts’ sais joba kerembäs, sutõti vahtsõhe ello sisse minnä ja unista vahtsõst kodojoudmisõst.
Lasvalt vällä saadõtust Siimsaarõ perrest joudsõva kodonukka perre-esä Andrusõ kirä.Jupikõnõ timä kiräst, posti pant Bolšaja Rekan 5. radokuul 1952. aastal: «Meid tuudi 4. joulukuul mõtsatüüle. Ei olõ tuust saani perre mano saanu.Vaihõpääl viidi mu pere vahtsõhe asulahe, mille ehitimi mineväl talvõl.Vanan tüüpaigan Kotsergradin inämb tulõval suvõl vaigukogumist ei tulõ, om õnnõ sääl vahtsõn kotusõn.
Põra olõ ma nigu saatusõ tahtmisõl umast perrest lahun. Olõmi nüüt Baikalist vällä juuskva Angaraa jõõ veeren. Osa mi inemiisi, kes jäi kodolõ lähembäle, sai joba uma perre mano, a siist saa-i inne 1.03. minemä. Edimält ollimi tan palkõ maahalaatmisõ tüü pääl, nüüt saimi palkõ sortmisõ kommisjoni mano tüüle.Veerütämi palkõ ütest kihist tõistõ. Pühimi lumõst puhtas ja mõnõl näist tulõ saega otsast maaha lõigada. Tuu om kaunis kerge, tasos saami 35 rubla ümbre päävän.
Nüüt olõ-i inämb vaia öilde tüül olla. Laatmisõ man tull’ tuud vaihõl tetä.
Ilma läävä kõrrast lämmämbäs, tuu tege kah elo kerembäs. Uma eloga võimi peris rahul olla, a mõttõ omma tihtsäle uma perre man. Väikumb poig naas’ sis joba kõnõlõma, nüüt kullõlnu hää meelega timä kõnõlõmist, mis õkva algusõn om väega huvitav... (Kiri ja pildi omma võedu Siimsaarõ Elmari uurmisõst «Mälestused kodutalu radadel».)
Ruusmaa Arthur, Võromaa muusõumi päävarahoitja
| |
|
|
| | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | |
|
|
|