| Pääleht |
Uudissõ |
Elo |
Märgotus |
|
|
|
| | | | Ruitlasõ Olavi, rehknudimiis | | | |
Raha nakkas tassakõistõ otsa saama ja midä veidembäs tedä jääs, tuud rohkõmb ma vaesusõ pääle mõtlõ. Selle et kapitalismin saa inemine tüüd tetä õnnõ sis, ku täl om küländ hulga rahha tagavaras.
Mu meelest om tuus vaesusõ alambas piiris 1000 eurot. Ku rahha om veidemb, olõt sa sama hää ku ütiskunnast vällä arvat. 1000 euroga saat hinnäst viil ettenägemäldä juhtumiisi iist kaitsa: «osta» hindäle päält tüükotussõst ilmajäämist paar kuud aigu vahtsõ tüü löüdmises vai praavita massulidsõ meditsiini aol umma limpama naanut tervüst.
Rahvalugõja saava õks miljon kolmsada tuhat hinge kokko. Ku säält maaha arvada minno, oppaja, haridustüütäjä, pensionääri, last uutja imä, parhilla tüüldä olõva inemise, sõs jääs perrä käpätäüs.
Tuu käpätäüs tulõ hindäga toimõ: süü, pand rõivilõ, koolitas latsi, puhkas, ja tuu väiku kihi inemiisi perrä pandas paika tähtsämbä elämise normi.
Vahel harva kirotõdas aolehen kolmõ latsõ sandis jäänüst esäst, kiä saa uma 200 euroga kuun õnnõ üts kõrd päävän süvvä.
Kuna 99% uudissit om toimõtulõva «kihi» kõrdalännüisist tegemiisist, sõs om sandi appirüükmine nigu määnegi uskmalda asi.
Nii lihtsäle tetäski egäpäävätsest as’ast uskmalda asi ja Andsip saa Põh’amaiõn rahuligu süämega kõnõlda Eesti uskmalda hääst edenemisest päält euro pruukmistõ võtmist.
Andsip ei avida, niisama ei avida Savisaar ega Nestor. Raha tulõ sinnä, kon timmä om, ja timmä võetas säält, kon timmä ei olõ.
Tuu tähendäs, et alla-tuhandõ-euro-inemiisi karmannõst. Ja võit protesti ja streiki ja saia umma karmanni kuun 20-30 eurot mano… Tuhandõ-euro-inemiisi hulka sa niimuudu õks ei päse.
Õnnõ kats võimalust omgi. Kas olokõrraga leppü, vai sõs, kellel veidükesegi võimalik, kõvastõ tüüle naada. Esihindä jaos. Selle et inemisel tulõ lõpus arvo saia, et tä om ummi hätiga tävveste ütsindä.
Riik ei võta vaivas põhisäädüsestki kinni pitä. Tuu perrä om riik luud tuujaos, et umma kultuuri ja kiilt alalõ hoita. A võim löüd, et saami kõgõpäält rikkas, sõs hoiami.
Siist om är lännü päält 100 000 majanduspagolasõ – ja mitte üttegi leinälippu!
| |
|
|
| | | Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja | | | | | |
|
|
|