Nummõr' 253
Urbõkuu 20. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Imäkeelenätäl lõppi kontsõrdiga
  • Uudissõ
     
  • Imäkeele hoitja saiva kittä
  •  
  • Võrokõisi keelepesä – Eesti rahva meelest kõgõ parõmb keeletego
  •  
  • Kevväi tulõ vahtrõ ja kõo tikkamisõga
  • Elo
     
  • Sannatäüs kaktuisi
  •  
  • Lutsari Andresse tarkusõga ülikooli härgütüs
  •  
  • Udmurt kitt Võromaad
  • Märgotus
     
  • Punsoni Madis: isiksus võit olla kotoh, mitte autoroolih!
  •  
  • Kapstmaarjapäävä suuv: suuri kapstapäid ja ilosit naisi!
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Vana pilt kõnõlas
    Perämäne külg
    Innembi
     
    Kevväi tulõ vahtrõ ja kõo tikkamisõga
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
     
      
     
    Vahtramahl juusk nikani ku lumõ minekini 
      
     
    Kipõmba omma joba kõo tikanu, no mahl ei joosõ viil häste 
      
    Kallendrikeväjä edimädses pääväs (kevväi naas’ 20.03. kell 7.14) omma kipõmba tikkaja joba vahtramahla, mõnõ eski joba kõomahla maitsa saanu.

    «Tuud om eloaig tettü. Kõiv om tähtsämb, vaher lätt vaihõpääl meelest är,» kõnõl’ tikkamisõ kotsilõ Orava kooli kokk Visnapuu Karis (47) Lepässaarõ küläst Painaku talost. Timä pere saa egä aastak vahtrõ- vai kõomahla iks kallendrikeväjä päälenakkamisõ aigu mekki. Ku esi jõvva-i viil tikada, sis naabrinaasõ sünnüpäiv om imäkeelepääväl ja ku tuud nädälivaihtusõl peetäs, om üts vai tõõnõ mahl pidolavva pääl olnu.

    Kuna om õigõ aig kõivo tikada, tuud om Karis iks vana naabrimehe käest küsünü, no timahava om tä är Räpinäle huuldusravilõ viidü. «Ku üüse külmetäs ja päivä äkki lämmäs lätt, pidi olõma kõgõ parõmb aig,» tiidse tä joba esiki. «Ku vaher är saa, om kõo kõrd.»

    «Kõo jaost om veidü varra, vahtrõ piässi joba tsilkma,» ütel’ Räpinä luudusõmiis Lepiski Arvi, kah kõotikkaja. «Aprili algusõh om meil kotoh kõgõ tikatu, sis juusk häste. Nätäl aigo juusk, sis om mahla viländ ja lüü punni ette. Punn om vaia kimmähe ette lüvvä. Ma olõ ka nännü, ku võetas tila är ja jätetäs mulk.

    Puulõ om seo väega suur mahlakado, haigusõ- ja mädänigutekütäjä võiva kah säält mulgust sisse minnä.»

    Visnapuu Karis kõnõl’ viil, et saa kõgõ parõmbat kõomahla aidatagodsõ vana jämme kõo käest. «Mahl om nii klaar ja nii hää,» kitt’ tä. Lumbi perve pääl kasusõ kah kõo, a noidõ mahla mekk om pall’o vesitsemb.

    Kõiv juusk pikkä aigu. «Aig om är lõpõta, ku kusikuklasõ ja kärbläse nakkasõ pangi lindama ja mahl tsipakõsõ hapnõs nakkas minemä,» tiidse Visnapuu Karis.

    Timä tütre omma kõomahla eski sügävähekülmä pandnu. «Ma hapund ei taha. Pantas jo sitkamar’avarsi ja rosinit sisse.

    Vanast hainategemise aigu tahtsõtki säänest, a no tõmbasõ lõvvaluu krampi,» selet’ tä.


    Luudusõmiis Lepiski Arvi: kuu lõpuh uutkõ külmälainõt!
     
    «Keväjämärke om iks väega pall’o nätä. Naksi joba veebruarih pihta, ku rasvatiganõ laulsõ ja rähn trummõld’, no omma nä viil aktiivsõmbas lännö,» kõnõl’ keväjämärgest Räpinä luudusõmiis Lepiski Arvi. «Tsirkõ rändämine om alostano: hangõtsirgo lindasõ põh’a poolõ, edimädse lõuna puult tulõja omma peräl. Olõ nännö õõnetuvvi, kiivitäjät ja künnüvarõst.

    Tarto puul om lõõvokõisi ja kuldnokke nättö, Õdago-Eestih om suukurg platsih, hallhaigru kah.»

    Lepiski Arvi ütel’, et seo talv es olõ eläjile väega rassõ, lummõ es olõ ülearvo pall’o ja maa es külmä väega är. Tsiapõrssit om pall’o alalõ: söödäplatsi pääl iks 10–15 tükkü. Pall’o tsia es tulõki platsi pääle, saiva mõtsast söögi kätte.

    «Keväjä alostusõh om külh lämmind mito kraati, a kuu lõpuh om viil külmälainõ tulõmah.

    Eks tä pett edimält är,» arvas’ luudusõmiis ilma ette. «Aprilih lätt jäl lämmäs.» Lepä ja sarapuu joba häitsese, lumõlilli omma kah häitsemä minemäh.

    Lehekuud es mõista Lepisk viil ette arvada. «Tsirgo piät nakkama pessä tegemä, sis saa tuud vällä lukõ külh,» ütel’ tä.

    Põllumiihile lupa Lepiski Arvi, et aprili tõsõh poolõh piässi saama joba nurmõ pääle, ku nurm om liivamulla pääl, savidse maa pääl olõvidõ nurmi harimisõga tulõ kavvõmb uuta.

    Küsse
    Harju Ülle



     
     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin