|
|
| | | | | | Uma keele häie kõnõlõjidõ kitmises kuulutas Võro instituut' vällä teedäandmisõ kimmä võro keelega tüütäjide ja võrokeelitside tüüandjide üleslöüdmises.
«Aastit om jo kõnõld, et üten vai tõsõn paigan saa kõik' as'a võro keeli är aia. Mu arust piät noid | | AS-i Mehka Võro poodi tüütäjidega saava võrokõsõ kõik as'a uman keelen är aetus. | | asutuisi ja inemiisi kitmä, kiä umma hoitva, ja tõisilõ iinkujos tuuma,» seletäs Võro instituudi päälik Eichenbaumi Külli põhjust, mille sääne võistlus tetäs.
«Tegelikult võinu mi kandin inemise hulga inämb tüü man võro kiilt kõnõlda. Vas't taa konkurss' |
pand inemiisi sääntside asjo pääle rohkõmb märk'mä,» ütles tä.
Vanal Võromaal olõki-i asotust vai ettevõtõt, kos müüjä vai teenindäjä võro keelest arvo ei saa.
Puutõn, tüükodadõn, kindlustuisin, tsäronigu vai tohtrõ man tulõ inemine uma keelega iks toimõ.
«Meil käü pall'u maamehhi, inämbüs nakas õks võru keeli juttu tegemä,» kõnõlõs Mehka Võro ASi tüükua tüümiis' Tammõ Piitre, kiä om peri Mõnistõ kandist. Timä meelest om hää, ku Võromaal saa iks võro keelen asju aia.
Ku Tammõ Piitre kohegi tõistõ puuti lätt, sis küsüs tä iks inämbüisi võro keelen. Om es'ki trehvänü, et Tarton asjo aiõn lätt meelest, et tä olõ-i Võromaal ja nakas võro keelen küsümä. «Sääl pall'u müüjä õks ei saa arru, sis tulõ eesti keelen täpsüstä,» märk' tä.
«Mehka» vanõmba tüümehe kõnõlõsõ umavaihõl kah võro keeli, näil omma ka umakeelidse muhhe ütlemise. Näütüses sae-õli kottalõ üteldäs «süämetsilga» vai hõigatas: «Tuu mullõ paar' otsaga langa!» (tuu tähendäs, et voolikut).
Mehka juhataja Raidi Peep om esi Põh'a-Eestist peri, a võro keele är op'nu ja timä puut' om hinnäst raadion iks võro keelen reklaam'nu. | | | | Muhhe jutt käü tüü mano | | | «Seo om väega vahva mõtõ!» kitt Põlva tsäronik (hiussidõlõikaja) Hüppeneni Külli võrokeelidse tüütäjä ots'misõ konkurssi.
Külli kõnõlõs uma tüü man inämbüisi iks umma kiilt ja timä jutu perrä omma vähämbält maainemiisist kundõ iks võrokeelidse.
«Nall'a saa kõvastõ, kõik' uma elo juhtumisõ kõnõldas är,» tulõ Külli sõnno perrä kundõdõga iks pikki juttõ aia. «Ma olõ tähele pandnu, et jutukamba omma Kõllõstõ kandi inemise, a näütüses Kauksi ja tuu kandi rahvas ei kõnõlõ hindäst nii hää meelega.»
Võro instituut' pallõs teedä anda noist Vana Võromaa ja Setomaa (Võro ja Põlva maakund, Valga maakunnast Karula ja Taheva vald) ammõdimiihist ja -naisist, kiä kõnõlõsõ uman egäpäävätüün kimmält võro (Setomaal seto) kiilt ja nakka-i umakeelitsele kundõlõ eesti kiilt vasta murdma.
Teedä võissi anda ka virmadõst, kiä omma tennü hindäle võrokeelitsit silte, reklaamõ vai määntsidki muid asjo.
Uma Leht om kirotanu näütüses puutõst «Juudi puut», «Aid ja Kodo», reklaamisildist «Lämmi süük ja üümaja», a kimmähe om säändsit umma kiilt hoitvit ettevõttit tõisigi.
Võro instituut' pallõs saata uma ettepanõk' kirä vai e-kiräga 1. paastukuu pääväs (01.03.2005) Tarto uulits 48, 65609 Võro liin.
Mano kirotagõ inemise vai asutusõ nimi, tegotsõmisõ kotus ja lühkü seletüs, kuis sääl võro kiilt pruugitas. Hindä kottalõ kirotagõ nimi (nime) ja aadrõs' vai telefoninummõr', kost saat teedüst mano küssü.
Parõmba võrokeelidse tüütäjä ja asutusõ saava avvuhindu.
|
| | | Kitämi võro keele tarvitajit! |
| | Uma Leht soovitas kõigil lugõjil märki seon lehen maaha hõigadu võrokeelidse teenendäjä ja asotusõ konkursi pääle!
Ku mõni torrõ võrokeeline poodimüüjä, tsäronik, tohtrõ, autotsõõrõ vaihtaja, kindlustusammõtnik, pangatüütäjä vai mõnõ muu ammõdi pidäjä miilde tulõ, sis antkõ timäst õkvalt teedä Võro instituuti!
Saatkõ pakmiisi Põlvast, Võrolt, Räpinält, Lüllemäelt, Kanepist, Antslast, Moostest, Ruusmäelt, Verioralt, Haanist, Vahtsõliinast, Mehikuurmalt, Mõnistõst,Valgjärvelt ja egält puult muialt kah! Setomaa inemise võissi anda teedüst häie seto keele mõistjidõ kotsilõ.
Lövvämi, et ku kiäki Võromaal vai Setomaal midägi müü vai muud teenindüst pakk ja taht inämb kundõsid hindä mano meelütä, sis om paikligu keele mõistminõ hädävajalik.
Nigu ütel' seon lehen üts' Põlva tsäronik: timä tüü mano käü muhhe jutu ajaminõ ja tuu iist saisminõ, et inemisel soengut uutõn ikäv ei nakkasi. Võrokeelidse inemisega eesti kiilt murdõn saa-i timäga elon nii hää jutuotsa pääle ku umma kiilt kõnõldõn.
Uma Lehe toimõndaja omma saanu Võromaal piä kõik' as'a võro keeli är aia. Tuu iist tulõ tennädä häid võrokõisi, kiä olõ-i umma imäkiilt är unõhtanu. Ja mitmit kõrdu om meil lännü süä lämmäs, ku teenendäjä omma olnu rõõmsa, et saava miika uman keelen kõnõlda.
Võromaa inemiisi näten ja kuuldõn om sääne tunnõ, et viimätsil aastil häbendä-i kiäki inämb umma kiilt kõnõlda, vastapiten, tuu om jo uhkusõasi, ku elät Võromaal ja mõistat võro kiilt.
Tiiämi mitmit Põh'a-Eestist siiä elämä tulnuid inemiisi, kiä omma kah võro keele är op'nu. Iks tuuperäst, et mi kandi inemiisiga parõmbidõ jutu pääle saia.
|
|
|
| | Kae, miä ütel´!
Võru keelen sai parõmbidõ toimõ päält 30 aastakka Vinnemaal!
Hävitüslindaja Krüüneri Teo näkk' Eesti tagasi tullõn riigikeelega vaiva (ETV Mõtõlus)
| |
| | |
|
|
![](javascript:var newWin=window.open("naita_pilti.php?pilt=img/254.jpg&h=225&w=280","","toolbar=no,location=no,directories=no,status=no,menubars=no,scrollbars=no,resizable=no,width=280,height=225"))
