Nummõr' 252
Urbõkuu 6. päiv 2012
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Rahvaloendusõl pantas võro keele mõistmist hää meelega kirja
  • Uudissõ
     
  • Sulailmaga maka Alaveski eläjäpargi kahr pää koobast välän
  •  
  • Oravil tulõ küläpillimiihi päiv
  •  
  • Rõugõn omma klavõripäävä
  •  
  • Imäkeelepäävä koorikontsõrt Võrol
  •  
  • Võro-seto näütemängopäiv Puigal
  •  
  • Luulõ lugõmisõ võistlus Sännän
  • Elo
     
  • Är minku kalalõ, ku kodotüü om tegemäldä!
  •  
  • Roomiksannaga kuulsas
  • Märgotus
     
  • Talomehe, panõmi sälä kokko!
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Vana pilt kõnõlas
    Perämäne külg
    Aholämmi
     
    Hurdakutsiga
     
    Eesti vanavarakogomisõ iistvõtja Hurda Jakobi 170. sünnüaasta puhul (2009) kõrrald’ suurmehe nimekandja Põlva Rahvaharidusõ Selts koolilatsi uurmistöie võistlusõ.

    Täämbädses omma tüü kaasi vaihõl: «Need vana aja lood: Põlvamaalt ja kaugemalt.»

    Suurõmb jago töiest om tettü nii, et om sugulaisiga kõnõldu, mitte arhiivipaprit uuritu. Tuu om hää: uurminõ heränes ello ja lugõminõ lätt mõnusas, ku sisse tulõva tsill’okõsõ pudina:vanaimä naabri hobõsõ nimi vai mälehtüs tuust, kuis edevanõmb oll’ valla kõgõ pikemb miis.

    Pall’o töid om kooli- ja maaelost. Jutt tuust, kuis latsõ suvõl tüüd teivä, et sügüse saanu umateenidü raha iist rõivit ja kooliasjo osta. Vai kuis joba inne sõta võro keele kõnõlõmisõ iist nukka hernide pääle panti.

    Pia egä raamatun ilmunu jutt om üteliisi kotussõjutt – tulõva vällä köüdüsse inemise ja kodomaastigu vaihõl. Juttu om pulma- ja kallendrikombist, om latsi mängõ seletet, paar söögitegemise oppust, rahvausundi värki – nuu teema pakva huvvi ka rahvaluulõ arhiivilõ.

    Mitu kõrda võisõ lukõ, kuis inemine suurõ aoluu seen näge väikut asja, miä 50 aastakka ildamba aoluuraamatuhe ei mahu. Näütüses: päält sõta oll’ muu jama seen elukotussidõga kehväste, ellä tull’ nii laonuisi sainu vaihõl, et varblasõ sisse-vällä lindsi. Vai sääne jant, et Tsiberist tagasi lastu miis pidi kodo tagasi saamisõs vahtsõlõ elänigulõ kasti olut tuuma.

    Et olõ esi Urvastõ kihlkunna paiku, inemiisi ja juttõga tegelnü, miildü mullõ Koigumõisa Türgü talo rahvast kõnõlnu kirätüü. A tõsõ lugõja löüdvä hindäle kimmähe mõnõ lemmigu.

    Hurda Jakobi noorõ kolleegi omma hääd tüüd tennü.

    Minno es sekä ka säändse prosta sõna nigu motikas ja grupi peal, niisama ku pähkmide nimetämist korjusao perrä rüä- vai kaarapähkmis. A sääne ütlemine nigu esimese Eesti Vabariigi ajal ei passi: meil om ja om olnu õnnõ üts vabariik.

    Üten jutun oll’ millegiperäst kolhoosõ aost tettü kuldaig, päält tuud, ku Säksa fašisti maaelo häöti. Tansaman om är tettü kolhoosiao faktograafia tenoväärt tüü.

    Tuu, et uurja omma sugulaisist vanno pilte otsnu, om hää. A nii, nigu nä omma raamadu kaasi pääl, ütegi seletüseldä, et kiä vai kost, ei kõlba külh kohegi. Tuu om välläandja praak.

    Lõpõtusõs ettepanõk. Joba inne sõta kõrrald’ Eesti Rahvaluulõ Arhiiv algkuulõn rahvaperimüse kogomisõ võistluisi. Kõgõ suurõmb – kotussõjuttõ kor’andus – oll’ 1939. aastagal.

    Säänesama kogominõ tulõssi vahtsõst käümä panda. Latsil olnu hää umatsidõ vai naabridõ käest küssü ja vanõmbil inemiisil umakõrda hää kõnõlda.


    Valpri Valdo, Eesti Kirändüsmuusõumi rahvaperimüse uurja

     
     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin