Nummõr' 252
Urbõkuu 6. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Rahvaloendusõl pantas võro keele mõistmist hää meelega kirja
  • Uudissõ
     
  • Sulailmaga maka Alaveski eläjäpargi kahr pää koobast välän
  •  
  • Oravil tulõ küläpillimiihi päiv
  •  
  • Rõugõn omma klavõripäävä
  •  
  • Imäkeelepäävä koorikontsõrt Võrol
  •  
  • Võro-seto näütemängopäiv Puigal
  •  
  • Luulõ lugõmisõ võistlus Sännän
  • Elo
     
  • Är minku kalalõ, ku kodotüü om tegemäldä!
  •  
  • Roomiksannaga kuulsas
  • Märgotus
     
  • Talomehe, panõmi sälä kokko!
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Vana pilt kõnõlas
    Perämäne külg
    Aholämmi
     
    Treffneri Ludwig – suur kultuurisõbõr Kanepist
     
      
     
    Kanapää (Kanepi) kerigu vüürmündri ja köstri Treffneri Ludwig istus pildi pääl kesken. Tõisi nimmi pildi takan ei olõ, a om kiri, et pilt om tettü pastor G. von Holsti 25. aasta ammõdijuubõli puhus, miä oll’ 29.01.1875 
      
    Kihlkunnakeskusõst Kanepist sai üts tähtsämpi rahvusligu heränemise lättit päämidselt teno timä inemiisile. Üts sääne vaimuelo edesiviijä oll’ inneskidse köstri Rothi mäntliperijä köstri Treffneri Ludwig (09.04.1809–16.01.1892).

    Õkva ku Treffner 1836. aastal köstri ammõtihe sai, herät’ tä kõrraga ello Rothi-aigsõ Kanepi kihlkunnakooli. Et Rothi-aignõ kihlkunnakooli maja oll’ är müüd, sis naas’ki kuul no tüüle köstrimajan ja tüüt’ tan kooni 1880. aastani.

    Kihlkunnakooli kuulmeistris sai 1843. aastal Treffneri Karl, Treffneri Ludwigi vele Pauli poig, kinkast ildamba sai Hallistõ köstri ja kuulmeistri.

    16. vahtsõaastakuul 1892. aastal lõppi köstri Treffneri Ludwigi surmaga 56 aasta pikkunõ jago kihlkunna vaimsõ elo arõngun.

    Kuiki täl es õnnistu pall’osiid tublisiid kuulmeistriid hoita keriguvanõmbidõ von Holsti ja von Falcki takankiusamisõ iist, löüdse tä õks võimalusõ vahtsis kuulmeistris kutsu kõik hää koolitusõga noorõ oppaja.

    Et tä mõistsõ muusiga mõjjo inemise kasumisõ man tähtsäs pitä, sis olli timä jaos tähtsä ka tulõvadsõ kuulmeistri muusikalidsõ tiidmise.

    Kuulmeistride valimisõ man anni tälle nõvvo poja Hugo (lei 1868. aastagal eräkooli – põranõ Treffneri Gümnaasium), Gustav (Tarto Ülikooli nõvvokogo sekretär) ja Cornelius (vanno kiili oppaja), kiä lei üten rahvusligu liikmise ettevõtmiisin, seltsen.

    Nä käve Eesti herksämbide kuulmeistridega tihtsähe läbi ja löüdse egäkõrd Kanepi jaos kõgõ parõmba oppaja – muusigategeläse. Ja olõki-i sis ime, et Kanepi om vana Võromaa muusigakultuuri häll.


    Ruusmaa Arthur, Võromaa muusõumi päävarahoitja


     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin