Nummõr' 252
Urbõkuu 6. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Rahvaloendusõl pantas võro keele mõistmist hää meelega kirja
  • Uudissõ
     
  • Sulailmaga maka Alaveski eläjäpargi kahr pää koobast välän
  •  
  • Oravil tulõ küläpillimiihi päiv
  •  
  • Rõugõn omma klavõripäävä
  •  
  • Imäkeelepäävä koorikontsõrt Võrol
  •  
  • Võro-seto näütemängopäiv Puigal
  •  
  • Luulõ lugõmisõ võistlus Sännän
  • Elo
     
  • Är minku kalalõ, ku kodotüü om tegemäldä!
  •  
  • Roomiksannaga kuulsas
  • Märgotus
     
  • Talomehe, panõmi sälä kokko!
  • Juhtkiri
    Ruitlase jutt
    Vana pilt kõnõlas
    Perämäne külg
    Aholämmi
     
     
    Talomehe, panõmi sälä kokko!
     
    Mägidse Võromaa talomiis taht peris ello ellä, mitte aborigeeni mängi
     
      
     
    Hollo Agu, Haanimiihi nõvvokua päämiis, Hartsmäe talo peremiis, Haani valla aasta põllumiis 2011 
      
    Mägidsõ maa põllumehe pidänü saama riigilt erästaatusõ: pruuvsõ vahtsõ traktori ja adraga Haanimaa kamarat ümbre käändä. Alla 2,5 tunni hektäri kündmine es õnnistu. Poig sai tõsõl puul raudtiid säändsidesammu massinidõ pääl tunniga toimõ!
     
    Kõgõ inämb haluda süänd tuuperäst, et olõ-i mi kandihn inämb, kellele talotüüd edesi anda. Mi Haani taloseltsihn oll’ 50 tallo, ku pääle naksimi, no um perrä jäänü vaivalt viis.

    Noorõ ei taha ja ega vägüsi sundi kah ei saa. Talost är ellä um rassõ ja väikuhn talohn puulpäivä-pühäpäivä olõ-i: eläjä tahtva süvvä egä päiv. Ku um huuaotüü, tetäs nii kavva, ku inemine pistü joud püssü. A noorõ tahtva kävvü ja puhada.

    Tuuperäst olõgi võtnu kõva helüga vällä üldä, et riik pidänü mägidse maa pääl väiku põllu pidäjidõga tõistmuudu ümbre käümä. Ku tuu saanu är tetä, olnu hing rahul ja noorõ saanu mi kandihn är ellä, et talojärepidevüs alalõ püsüsi.

    Elojovvolidsõst talost um maal api mitund muudu. Mõni päiv tagasi kutsõva inemise appi hindä massinat kraavist vällä pästmä – jõvva-i kavvõst liinast pästmismassinat uuta.

    Ku um õkva lähkül elojõvvolinõ talo, um sääl ka massinit, midä saat egä ilmaga käümä. Vana massina käümäsaamisõga lätt nii kavva aigu, et tuu aoga um hädäline joba kraavihn är külmänü.

    A et vahtsõt traktorit osta, saa-i mi suurõmbidõ talomajapidämiisiga võrdsõlt investeeringutoetuisi küssü.

    Tuutminõ um väikene, ei olõ käüvet, mis um sääl punktirehkendüse man kõgõ tähtsämb, pinna omma väiku ja toetusõ omma kah väiku.

    Et mi elämi suurõst turust kavvõhn, ei olõ mi nigunii tõisi tuutjidõga võrdsõ.

    Vähämbält võisi tuvva toetuisi jagamisõ allapoolõ, mi kanti: kogokund tiid, kes um tegijä, ja saa tuud inemist takast tougada, et tä saasi mõnõ as’a viil käümä.

    No ei tiiä jagaja rahaküsüjist suurt midägi. Omma pallipunktisüstemi. Ku mõistat hää luulõkogo kokko kirota vai lasõt mõnõl kirota, hinnatas tuud, a mitte peris olokõrda.

    Viil üts hädä um tuu, et mägidse maa pääl omma põllulapi kõrraperäldä ja kaldõdsõ.

    Kõiksugudsõ toetusõ omma vällä rehkendedü sille pinna pääle. Põllu pindala rehkendämine nii tsirkli, juunlavva ku ka muudsampi mõõdiriistuga ei taha kuigi mi peris põldõga klappi.

    Teimi Võromaa talopidäjide liidu ja Haanimaa talopidäjide seltsiga ettepandmisõ umavalitsuisi liidulõ, põllumajandus-, regionaal- ja kultuuriministrile, et kuntligadsõ maa pääl väikutalo pidäjä võinu olla erästaatusõhn.

    Põllumajandusministeeriüm ütel’, et meil omgi ebasoodsa piirkunna toetus ja tuuga piässi kõik rahul olõma. A meid tuu tõisiga võrdsõs ei tii. Mi tahn näemi, et üts luuduslik piir juusk Valga-Petseri raudtiist. A ka põh’a puul raudtiid um hulga põllumaad kuulutõt ebasoodsas piirkunnas ja ku euroliiduhn tahetas tervet Eestit ebasoodsas piirkunnas võtta, sis pilt ei muutu.

    A um vaih seeh jo! Näüde õkvalt umast perrest: ma võti liisinguhe peris vahtsõ traktori ja muudsa adra. Pruuvsõ nuidõga Haanimaa kamarat ümbre käändä. Alla katõ poolõ tunni hektäri kündmine es õnnistu mitte kuigi. Uma poig um tõsõl puul raudtiid tüül säändsidõsammu massinidõ pääl. Sai hektäriga üte tunniga toimõ!

    Ku künnät ristküligu kujoga põldu, tulõ õnnõ kats otsust tetä. Ma olõ tennü neli, kuus, eski katõsa otsust! Nuu ommaki as’a, mis võtva aigu. Ja saagikust kunagi samma ei saa: muld um väega mitmõsugumanõ. Et nurmõ omma kõrraperäldä, sis tuuperäst ma mõnda kotust tahtmalda väega pall’o sõku traktoriga. Saagihn um tullõm nätä: pall’o kehvemb. Kallõt ei saa kündä nigu vaia om, saa kündä nii, nigu luudus lupa.

    A riigi meelest um pind iks pind ja pinna perrä mastas. Tuuperäst ummaki mi kanti ütsigu missioonitundõst tegijä perrä jäänü.

    Eks hindälgi kukruhn krats: vanõmba juursõva talo võsu seest vällä kas esi olõt nii vilets, et mitu traktorit um moro pääl, a ei jõvva tuudsamma jako kõrrahn hoita?!

    Hää olnu, ku saanu mändsidegi huubõga ello avita, mitte kunstlikult hoita – et mi ei piässi mängmä aborigeene ilosahn luudusõhn. Tahassi iks loomulikult sääl umma ello edesi ellä. Põldu harri, midä um aastasato mi kandihn tettü.

    Ku kõnõlõt tuust põllumajandusministriga, um üts jutt, a ku nä nakkasõ tuud juttu paprõ pääle pandma, sis näid määnegi asi hoit tagasi. A no tuutmispinnast omma jo musugutsidõ talo väega väiku jago ja seo olõs regionaalpoliitiga kah.

    Seo ilma aigu olõ-i tuu as’a ärtegemine ülepää rassõ: tark programm võtt põllusuurusõ ja kaldõ sisse, mis omma kaartõ pääl olõmahn, ja noidõ perrä mõnõ näpuliigutusõga saasi tuu teedüsse kätte. Õnnõ tahtmist um vaia.

    Kultuuriministeeriüm ja regionaalministri olõ-i mi ettepanõgi pääle ülepää midägi vastanu, kuigi puul aastat um joba müüdä. Ammõtligult nä pidänü vastama.

    A ma proovi iks asja edesi aia. Kaemi Soomõ ja Roodsi poolõ, kuis sääl umma as’a kõrraldõdu. Roodsi riik um piirkunnõldõ är jaetu. Tahtnu täpsembit uurmiisi tetä, määndse omma rohkõmb aigu ja kullu nõudva tüü mi kandihn.

    Maaülikooli kaudu olnu tuu võimalik – näütüses tudõng tege uma lõputüü.

    Põllumajandusministeeriümil olõ-i huvvi uurmiisi tetä. Säält ütlivä, et uutva är Euruupa kommisjoni otsussõ. Tuud loodõtas suvõ lõpus. A ma ei taha niikavva uuta. Ja ütskõik määne otsus tulõ, mi pidänü nigunii midägi ette võtma, et mi talo ja maaelo alalõ jäänü.

    Tuuperäst, ku kiäki mi kandi põllumiis viil sammamuudu maaelo alalõjäämise peräst murõt tund, panõmi sälä kokko ja teemi kõvõmbat hellü! Ütsindä kirgmine um vilets, a kambaga olõsi joudu ja väke hulga inämb. Kiä sammamuudu tund, võinu hindäst mullõ vai talopidäjide liidulõ teedä anda, et ettevõtmisõlõ uma olg ala panda.


     
     
      
    Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm ja 
     
      
     
    Uma Internetin