Nummõr' 69
Küündlekuu 1. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV'
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht'
    Uudissõ
     
  • Vällämaalõ tüüle?!
  •  
  • Viie mehe luulõkogo saa ütitside kaasi vaihõlõ
  •  
  • Võrokiilne Täheke
  •  
  • Umaloomingu võistlus
  • Elo
     
  • Liinavalitsus es kannata mahhepõllumiist
  •  
  • Tütär'lats' laul ja kirotas uman keelen
  • Märgotus
     
  • Järvelille Kalev: poliitigu vus'va kõik' as'a är!
  •  
  • Tõsõ ilmasõa kannatusõ olõ-i võitjidõ monopol'
  • Esimuudu
    Perämäne külg
    Kirä
     
     
     
     
    Kerä püürdles
      
     
      
    Kooni 27. radokuu pääväni saa Tartoh ERMi näütüsemajah nätä näütüst «Seto kirä’», ettevõtmist kammandasõ Liivi Elo ja Sarvõ Õiõ.

    Mustrilaagri Obinitsah, vanah kerik-koolimajah. Ütest pääväst alatõh korjus sinnä inämb ja inämb ülesvõttid vannust seto kirjost.

    Latsõ tulõva tarrõ, kaesõ paprõ ja pleiädsi ni nakkasõ tuhn'ma taad kirjomängu, miä esiimä omma lambavilladsõ esivärmidü langaga kudanu – liniguotsa, käüsekirä. Kaet taad ilmadu pikkä ni kirevät illo – silmi ette tulõva sõnomivariandi, midä aastasato tagasi üles märki taheti. Kost om taa hõim tulnu, kuis elänü, ku korõh oll' tuuao taivas, ku salaperädse mõtsa...

    Pleiäts pruuv' perrä tetä taad herkverevät värmi, valgõt ni musta, kõllast ni sinist. Ku innevanastõ koeti, sis iks laulõti. Pikki laulõ. Edimält ütles üts' iist, sis tõnõ. Kas lövvämi taa langaotsa vahtsõst üles, kohe ja mille taa kattõ?

    Sainu pääl om jo edimäidsi joonistuisi. Õgaüts' pand iks miäkit hindä hinge-helähtüsest paprõ pääle.

    Buratino loki ja veretsilga

    Tõõnõ päiv. Puutüükuah om hüä puuhõng. Kops'minõ ni saag'minõ ajava umma hellü. Hüüvlilastõ lindas nigu Buratino lokkõ. Nii tetäs seto kandlid.

    Oppaja seletäs, ku ohkokõsõs olnu vaia kandlõ saina saia, õt kummõ vai kimmõ helü saanu. Virga ommava lats'kõsõ, kõik' jo tiidvä, ku illos om umatett pillilt helü kätte saia!

    Poisi tahvitsasõ väitsiga Peko kuio ni puumõõku. Mustri lõigutas pääle. Iks tsiki ja tsaki. Viie talvõ vannunõ ts'ura piät iks jo väist hiko mõistma. Vahel tulõ pill' kah vällä, ku terräv jutt' kätte putus. Puukujolõ satasõ verevä tsilga. Tüü lätt edesi, är hiitü või õi. Kost naa meistri sis tulõva!

    ERM om setosid ni sõpru puupüstü täüs. Hulga om latsi. Kõnnõ, kitmise, sõirapruum'misõ, miä kõik' viil. Nii väekit kirju ummi sõnomidõga olõ-õi aastit üteh summah olnu. Mustriilma vägi kargas kõigilõ õkva silmä.

    Rahvas, kiä om kandnu täämbäste päivä uma põliskodo kirätarkuisi – taal rahval om hummõninõ päiv. Om vägivalla-rahvidõ kommõ kõõ iks tükki taad illo ts'urkma. Okastraadi mustri kõlba õi joht kuigi kesk Setomaad. Mi rahva üts' põhimärke nukõtõmisi kruut ja kaldrist' vaeldõ – kodo, maa ja rahva kaitsõs. Taad võit õgah võt'mõh nätä näütüsesainu pääl.

    Lang om sõlmat ni juuskma naanu. Kerä püürdles kõrd nii, kõrd naa. Vahest omma kaosalvõ, katsakand, sis püür. Üts' aig lätt tõsõs üle, et saas valgõt päivä nätä tulõvikuh Setomaa.

    Riitsaarõ Evar,
    Setomaa ülembsoots'ka
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     
     Kae, miä ütel´!


    Võtsõ tiku ja pandsõ jõõ palama!

    Räpinält peri merebioloogi Tensoni Jüri mälestüs Vinne ao lõpust (ETV «Mõtõlus»)


     
       
     Uma Lehe sõbõr!